Friday, July 22, 2011
Thursday, July 21, 2011
Tuesday, July 19, 2011
Suhtlus ja Sõprus
Mis asjad need tegelikult on?
Minu või kellegi teise jaoks need väärtused, kõiguvad väga.
Ja tekivadki probleemid, ühe väga lihtsa asja üle, "suhtlemine".
Iga inimese jaoks on kellegi sõprus, teatud väärtusega ning seda muuta saab ainult ta ise. Aga see mida tähendab sõprus, üldiselt inimesete jaoks on täiesti erinev asi.
Ma iseenda suhtes olen väga skeptiline seoses selle teemaga ja põhimõtete poolest väga range, sest need kehtivad minu jaoks. Ning ma ei ületa neid kunagi.
Tekibki üks suur ebakõla inimeste vahel, kui kõigil need atribuudid selged pole.
Mina olen väga tugev realist ning see tekitab alati kõigile väga palju probleeme, sest minuga on kas väga kerge või väga raske suhelda. Teadma peab vaid paari asja ja kõik on väga lihtne.
Juba põhikoolist saadik olen kasutanud printsiipi mis töötab minu puhul kõige paremini.
See on lihtne, kui tekib inimeste vahel sõprus, siis mida see minu jaoks tähendab?
2 inimest saavad omavahel hästi läbi, kerge midagi arutada, NING VÕIVAD ALATI PÖÖRDUDA selle teise inimese juurde/poole, ükstaspuha mis teemal, mure, probleemi või ettepanekuga kui persoonil on midagi vaja.
Nii lihtne see ongi. Sõprus pole abielu, kus oled terve hingega pühendanud end teise inimese jaoks. Kahjuks vahest mulle tundub, et see tõesti nii on.
Mulle meeldib olla üldiselt omaette, mitte uurida ja puurida, joosta teiste järgi ja küsida kuidas neil läheb, olen pigem sõprusringkonnas passiivne pool, kes on alati abivalmis ja nõus kuulama, kui ta poole pöördutakse. Aga inimestele ei piisa sellest, neil on vaja, et neilt pinnitakse nende mured, asukohad ja probleemid välja. Ma võibolla olen karm aga see on väga egoistne tegevus, kui keegi niimodi käitub. (tekib küsimus, et kas inimesel on tähelepanu puudusega probleemid vms). Ma olen alati, 100% absoluutselt igakell nõus kellegi mure või juttu kuulama, kokku saama või midagi iganes.
Tekib lihtsalt masendus, kui inimesed ei tea sõpruse, hoolimise tähendusi. (bestikad või best friends, kes ninapidi koos üksteise asju puurivad ja uurivad, ei ole minu jaoks parim sõprus).
Ega jah, eks väärtus parim sõber või sõbranna on väga raske kellegile panna, sest mingil hetkel nad hakkavad mind kellegi teisena võtma, või peavad mind mõne oma teise parima sõbra/sübranna sarnaseks.
Karm, aga tõsi. Ma olen siiski meessoost isik ja tundub, et tänapäeval loevadki rohkem need atribuudid, kui lihtne iseloom.
LISA:
Eks see kuidas keegi oma hoolivust kellegi vastu välja näitab oleneb tõesti inimeset, mina vb tõesti siis ei hooli inimestest kui ma ei ole kiindunud inimeste sõpruse järgi rügama.
Sõprus on ju iseenesest mõistetav asi, mille loomisel sa näed vaeva ja siis saad püksivöö hiljem lõdvaks lasta, kuna see inimene teab ja tunneb sind. Terve selle sõpruse mõte ongi ju leida endale, kui on soov, mõni isiksus kes mõistab sinu perspektiiiiiiiivi.
Minu või kellegi teise jaoks need väärtused, kõiguvad väga.
Ja tekivadki probleemid, ühe väga lihtsa asja üle, "suhtlemine".
Iga inimese jaoks on kellegi sõprus, teatud väärtusega ning seda muuta saab ainult ta ise. Aga see mida tähendab sõprus, üldiselt inimesete jaoks on täiesti erinev asi.
Ma iseenda suhtes olen väga skeptiline seoses selle teemaga ja põhimõtete poolest väga range, sest need kehtivad minu jaoks. Ning ma ei ületa neid kunagi.
Tekibki üks suur ebakõla inimeste vahel, kui kõigil need atribuudid selged pole.
Mina olen väga tugev realist ning see tekitab alati kõigile väga palju probleeme, sest minuga on kas väga kerge või väga raske suhelda. Teadma peab vaid paari asja ja kõik on väga lihtne.
Juba põhikoolist saadik olen kasutanud printsiipi mis töötab minu puhul kõige paremini.
See on lihtne, kui tekib inimeste vahel sõprus, siis mida see minu jaoks tähendab?
2 inimest saavad omavahel hästi läbi, kerge midagi arutada, NING VÕIVAD ALATI PÖÖRDUDA selle teise inimese juurde/poole, ükstaspuha mis teemal, mure, probleemi või ettepanekuga kui persoonil on midagi vaja.
Nii lihtne see ongi. Sõprus pole abielu, kus oled terve hingega pühendanud end teise inimese jaoks. Kahjuks vahest mulle tundub, et see tõesti nii on.
Mulle meeldib olla üldiselt omaette, mitte uurida ja puurida, joosta teiste järgi ja küsida kuidas neil läheb, olen pigem sõprusringkonnas passiivne pool, kes on alati abivalmis ja nõus kuulama, kui ta poole pöördutakse. Aga inimestele ei piisa sellest, neil on vaja, et neilt pinnitakse nende mured, asukohad ja probleemid välja. Ma võibolla olen karm aga see on väga egoistne tegevus, kui keegi niimodi käitub. (tekib küsimus, et kas inimesel on tähelepanu puudusega probleemid vms). Ma olen alati, 100% absoluutselt igakell nõus kellegi mure või juttu kuulama, kokku saama või midagi iganes.
Tekib lihtsalt masendus, kui inimesed ei tea sõpruse, hoolimise tähendusi. (bestikad või best friends, kes ninapidi koos üksteise asju puurivad ja uurivad, ei ole minu jaoks parim sõprus).
Ega jah, eks väärtus parim sõber või sõbranna on väga raske kellegile panna, sest mingil hetkel nad hakkavad mind kellegi teisena võtma, või peavad mind mõne oma teise parima sõbra/sübranna sarnaseks.
Karm, aga tõsi. Ma olen siiski meessoost isik ja tundub, et tänapäeval loevadki rohkem need atribuudid, kui lihtne iseloom.
LISA:
Eks see kuidas keegi oma hoolivust kellegi vastu välja näitab oleneb tõesti inimeset, mina vb tõesti siis ei hooli inimestest kui ma ei ole kiindunud inimeste sõpruse järgi rügama.
Sõprus on ju iseenesest mõistetav asi, mille loomisel sa näed vaeva ja siis saad püksivöö hiljem lõdvaks lasta, kuna see inimene teab ja tunneb sind. Terve selle sõpruse mõte ongi ju leida endale, kui on soov, mõni isiksus kes mõistab sinu perspektiiiiiiiivi.
Saturday, July 16, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)