1-Üks.

Silmad suletuna,hingeldan veidike vaiksemalt ning kuulatan,kuida gorillaze ,lugu,mille nimi tol hetkel ei meenunud,ning ka hetkel ei ilmu mu aju vahele,mängib ja minu veidike külmunud varbad,mis sirutavad voodi katte alt välla,löövad vaikselt rütmi.Külili lebades vasaks käsi põimub ülevalt parem käsi alt,üks neist hoiab kinni temast,teine lihtsalt stiili pärast lebab ta küljes.Mu silmad on ikka kinni,ninasse puhub välja hingates tema juuste lõhn,kuna nina on parkinud end ta juustesse.Lõhn on piisavalt hea,ei midagi veidrat,ega halba,mitte äärmiselt kütkestav,kuid viskaks põrandale pikali et uuesti nina sinna parkida saaks.Niivisi siis lebab mu keha voodil,ning mu jalad krõnksus,tema jalad eespool.Kuhu on kadunud minu küttematerjal,mis minu verd soojana hoidnud on läbi aegade,miks mina enam soe pole.Ah,juvist on täna lihtsalt selline veider päev,mõtlen endamisi.Ta suu on tuline,keel ka,vahel lollitab ja tatistab meelega,siis plagan eemale,naeratab see peale ja sõnab:"Kiizy tule siia nüüd",vastan:"Tule ise,aga ilusti siis."Silmad on endiselt kinni,lugusid möödunud juba 4 või rohkem,ta on uinunud.Ta liigutab end ja tunnen,et keegi on ärkvel.Ja saabub koht mil ta huuled üritavad midagi fantastilist kokku klopsida,ning see kõlas nii armsalt,nii õrnalt,arglikult ja just täpselt sellisena,nagu ta pidi.Ei mingit igavat klassikalist,ega suurejoonelist üle paisutatud silmi pisaratesse ajavat ,südant lõhestavat lauset.Kõlas umbes nii:"Kuule,ma vist,mingi suht armastan sind".Kui hetkel uuesti neid sõnu ümber kirjutada,siis pole see 10protsentigi väärt,või võrreldav sellega ,kuidas see tegelikult kõlas.Sellist lauset ei osanud ma oodata,olin mõelnud selle lause peale isegi,kas või kuna oleks aeg seda öelda,või kas olen juba ise nii kaugele end rullinud,või ajaviiteks endas avastanud,et ohooo,ma olen juba kõvem tegija,kui ainult üks nurjatu ja lollakas armunu.Siiski,tema ütles seda ennem,ning ma ei osanud midagi vastata,isegi mitte samaga.See oli tema moment ja ma pingutasin oma olematuid ning kokkutõmbunud lihaseid,pigistasin teda enda vastu rohkem ja healjuhul värisesid mu huuled vot just nii:"Sa oled,sa oled sa oled mingi,ööööö,ma ei tea,sa oled niii OMG".Ta naeris aint selle üle,keeras oma pead minu poole,oma asendint mitte lõhkudes.Pehmutses oma huuli,musi musi.Nüüd kuis ta on öelnud selle sõna,olen mina traataeda laskunud,istun keset porist loiku,milles on poriloik ja mõtlen ega ütle vaid olen talle olemas sest tema on tüdruk ja mina olen poiss,rohkem kohustusi mul pole.