Mul tuleb see tunne vaikselt tagasi,ning nüüd on piisavalt aju mõtteid koondanud,vaatame mis edasi saab.
.."kuule,aina halvemaks sa lähed,aina sügavamale langed,kus on sinu mõistus,miks sa nii teed,sa oled palju rohkem väärt,aga olgu,ole edasi siin vannis,ma ootan kuni ärkad".Välja hingates kõditab kehas soojenenud õhk sõrmi,keha liigutab ja tõmbleb ,kui õhk õrnalt mööda nahka ringi kõmbib,"Kõdi on,ära tee,kesse mind kõditab,miks?"Selinda ärkab oma enda hingledamise peale üles,silmi avades ,koputab reaalsus ta kehale ja muud vaimsed osad temast saabuvad tagasi õigesse ellu."Oli ka aeg,kuna end üles ajad,ma hakkasin juba magama jääma,pealegi,see vannituba vajab kiiremas korras ümberehitust,vann on kole halvas ja ebameeldivas kohas,mina küll seal ei oleks".Selinda kanni all olev käsi on verest tühjenenud,sipelgaid täis ja välja surnud.Valus on liigutada,kuid hambad kokku surudes ja oma pea vastu vanni äärt lükkates ,kasutades teise käe abi ka mitte just nii suures jõumäärl,saab ta oma silmad sellest määrdunud vanni seinast eemale viia,kergitades pead ja end kuidagi,ebaloomulikul moel istukile saades hakkavad ta silmad lõpuks udust kogu,ta ees illustreerima."Oh sa oled ärkvel,kuule,räägi mulle mis plaan sul selle tüübiga on,ma veel nägin ju,kui sa esimest korda tema põske nühkisid,ma näen kõikke,ma ei lahku su juurest ju kunagi,alati olen sinuga,su silmis oli ikka tõeline sära,kui sa teda esimest korda nägid,viimati nägin seda sära siiis,kui minu kätevahel olid"."Karl,mitte prääga,mu pea lõhub nagu hulgimüügi ladu,äärmiselt ebameeldiv",tulevad kuidagi Selinda suust sõnad."Ah,olgu,tee mis tahad aga ma hoiatan sind,ta ei ole sulle hea,ta on kõigest meelepete,ning sina usud seda,eks ma ilmun kunagi jälle,kui sa väääääga halvas seisusndis oled...."ja justkui silmapilguga kaob karli vaim,või kummitus või misiganes see ka pole Selinda jaoks.Lõpuks ajab Selinda oma jalgadesse rohkem verd,tema olematud ajalakesed mis ajamöödudes on veel rohkem tänu emavajalikele rohtudele end kokku tõmmanud ,et need nüüd end liigutaks.Selinda suudab oma ühe jala tõsta üle vanniääre,ning seejärel kustutab ta aju valguse Selinda peas,langedes terve kehaga põrandale kokku,ägisedes,oheldes ja lambikaid sõnu pildudes,mingis ebamõistvas keeles püherdab Selinda end kõhuli ja üritab Vannitoast välja roomata.Aegamööda selgineb jälle pilt,"ma tean ma tean ma tean Karl,ma tean,OLE VAIT!",karjub Selinda,kuid Karl on surnud,ammu juba,ning tema vaimu ka pole ,need on kõigest hallukad,ta kuuleb hääli ,kuid kedagi pole.Selinda ei jaksa enam roomata,ajab end selili.Silmad mis oleks justkui pragunenud või nagu läbipõlenud pirnid ta peas silmitsevad ümbrust.Selinda,justkui esimest korda näeks seda ruumi,milles on ta veetnud viimased 3 nädalat.Selinda alles nüüd saab aru,kui ebainimlikes tingimustes ta elab,laes on augud ja see justkui pudeneks pidevalt,auke aina suuremaks venitades,või on need järjekordsed hallukad.Selinda pingutab oma veel alles olevaid kõhulihasied ja saab oma niigi peenikeseks jäänud kehakese püsti.Silmad sännivad järjekordselt oma vaatevälja kui Selinda lõpetab silmade hõõrumise.Esile kerkib mustund,mingusugse veidra vedelikuga üle prititud sein ja seina kõrval olev sein on mustunud ja selle oleva kõrval ning järgmise ja kõik kõik seinad selles kohas on justkui õudusfilmist,kuid Selindat ei huvita see,tema jaoks on elutingimused tühised,justkui pornofilm ilma pildita ,ainult häältega.Ainuke asi millest Selinda hoolib,on mõnu,mõnu igas vormis,igast tingimuses igas klaasis,rohus,pulbris,tabletis,muu mõnujaoks võib keegi end ise mõnuda,kuna Selindat ei huvita see ka.Uks avaneb Selinda seljataga,kolm meest sammuvad sisse,kõnnivad ümber nurga ja istuvad suures toas olevatele närustele sohvadele.Selindast väljategemata ajavad nad juttu,räägivad,Selinda ei suuda oma kõrvadega piisavalt palju kuulata nende juttu,kõlab liiga keeruliselt,igast numbrid ja nimed ja kogused,kui järsku mõistab ta,et just mõnu nimedest,kogustest ja numbritest on juttu.Selinda tõuseb kuidagi oma värisevatele jalgedele kõmbib meeste juurde istub ühe,tuttava näoga mehe kõrvale,kellel on ajamatta habe,säravad silmad ja miski temas on tõmbav."Selinda,kuule kas sa midagi tahad ka?,näed väga niru välja,näe võta see",sõnab tema kõrval olev mees.Selinda ei hooli mida talle antakse,pea asi et midagi antakse,koheselt neelab ta kokkutõmmbunud kohu,nagu õhust tühjaks imetud pudelist,kõhtu ,mõnukoguse ja kergendusega sumbub ta haisva sohva sisse.Selinda silmad hakkavad vaikselt sulguma.Natuke veel ja Selinda silmad on täiesti kinni.Mees Selinda kõrval tõuseb,samuti tõuseb vastas sohval üks mees,haarab tema kõrval olevast tüübist kinni,Selinda kõrval olev tüübi käsi muutub justkui sähvatusega suureks teravaks noaks,mis järsult siseneb kinnihoitava mahe kõhtu,nuga justkui paisub ja tõmbab tüübi ribisid kui õrnu puuoksi raksatades pooleks.Kõik on nii hägune,ning Selinda ei suuda süveneda,ta ei karda,ta ei hooli.
No comments:
Post a Comment