Zakenda, vol 37.Musta Tee Peal

Mul tuleb see tunne vaikselt tagasi,ning nüüd on piisavalt aju mõtteid koondanud,vaatame mis edasi saab.

.."kuule,aina halvemaks sa lähed,aina sügavamale langed,kus on sinu mõistus,miks sa nii teed,sa oled palju rohkem väärt,aga olgu,ole edasi siin vannis,ma ootan kuni ärkad".Välja hingates kõditab kehas soojenenud õhk sõrmi,keha liigutab ja tõmbleb ,kui õhk õrnalt mööda nahka ringi kõmbib,"Kõdi on,ära tee,kesse mind kõditab,miks?"Selinda ärkab oma enda hingledamise peale üles,silmi avades ,koputab reaalsus ta kehale ja muud vaimsed osad temast saabuvad tagasi õigesse ellu."Oli ka aeg,kuna end üles ajad,ma hakkasin juba magama jääma,pealegi,see vannituba vajab kiiremas korras ümberehitust,vann on kole halvas ja ebameeldivas kohas,mina küll seal ei oleks".Selinda kanni all olev käsi on verest tühjenenud,sipelgaid täis ja välja surnud.Valus on liigutada,kuid hambad kokku surudes ja oma pea vastu vanni äärt lükkates ,kasutades teise käe abi ka mitte just nii suures jõumäärl,saab ta oma silmad sellest määrdunud vanni seinast eemale viia,kergitades pead ja end kuidagi,ebaloomulikul moel istukile saades hakkavad ta silmad lõpuks udust kogu,ta ees illustreerima."Oh sa oled ärkvel,kuule,räägi mulle mis plaan sul selle tüübiga on,ma veel nägin ju,kui sa esimest korda tema põske nühkisid,ma näen kõikke,ma ei lahku su juurest ju kunagi,alati olen sinuga,su silmis oli ikka tõeline sära,kui sa teda esimest korda nägid,viimati nägin seda sära siiis,kui minu kätevahel olid"."Karl,mitte prääga,mu pea lõhub nagu hulgimüügi ladu,äärmiselt ebameeldiv",tulevad kuidagi Selinda suust sõnad."Ah,olgu,tee mis tahad aga ma hoiatan sind,ta ei ole sulle hea,ta on kõigest meelepete,ning sina usud seda,eks ma ilmun kunagi jälle,kui sa väääääga halvas seisusndis oled...."ja justkui silmapilguga kaob karli vaim,või kummitus või misiganes see ka pole Selinda jaoks.Lõpuks ajab Selinda oma jalgadesse rohkem verd,tema olematud ajalakesed mis ajamöödudes on veel rohkem tänu emavajalikele rohtudele end kokku tõmmanud ,et need nüüd end liigutaks.Selinda suudab oma ühe jala tõsta üle vanniääre,ning seejärel kustutab ta aju valguse Selinda peas,langedes terve kehaga põrandale kokku,ägisedes,oheldes ja lambikaid sõnu pildudes,mingis ebamõistvas keeles püherdab Selinda end kõhuli ja üritab Vannitoast välja roomata.Aegamööda selgineb jälle pilt,"ma tean ma tean ma tean Karl,ma tean,OLE VAIT!",karjub Selinda,kuid Karl on surnud,ammu juba,ning tema vaimu ka pole ,need on kõigest hallukad,ta kuuleb hääli ,kuid kedagi pole.Selinda ei jaksa enam roomata,ajab end selili.Silmad mis oleks justkui pragunenud või nagu läbipõlenud pirnid ta peas silmitsevad ümbrust.Selinda,justkui esimest korda näeks seda ruumi,milles on ta veetnud viimased 3 nädalat.Selinda alles nüüd saab aru,kui ebainimlikes tingimustes ta elab,laes on augud ja see justkui pudeneks pidevalt,auke aina suuremaks venitades,või on need järjekordsed hallukad.Selinda pingutab oma veel alles olevaid kõhulihasied ja saab oma niigi peenikeseks jäänud kehakese püsti.Silmad sännivad järjekordselt oma vaatevälja kui Selinda lõpetab silmade hõõrumise.Esile kerkib mustund,mingusugse veidra vedelikuga üle prititud sein ja seina kõrval olev sein on mustunud ja selle oleva kõrval ning järgmise ja kõik kõik seinad selles kohas on justkui õudusfilmist,kuid Selindat ei huvita see,tema jaoks on elutingimused tühised,justkui pornofilm ilma pildita ,ainult häältega.Ainuke asi millest Selinda hoolib,on mõnu,mõnu igas vormis,igast tingimuses igas klaasis,rohus,pulbris,tabletis,muu mõnujaoks võib keegi end ise mõnuda,kuna Selindat ei huvita see ka.Uks avaneb Selinda seljataga,kolm meest sammuvad sisse,kõnnivad ümber nurga ja istuvad suures toas olevatele närustele sohvadele.Selindast väljategemata ajavad nad juttu,räägivad,Selinda ei suuda oma kõrvadega piisavalt palju kuulata nende juttu,kõlab liiga keeruliselt,igast numbrid ja nimed ja kogused,kui järsku mõistab ta,et just mõnu nimedest,kogustest ja numbritest on juttu.Selinda tõuseb kuidagi oma värisevatele jalgedele kõmbib meeste juurde istub ühe,tuttava näoga mehe kõrvale,kellel on ajamatta habe,säravad silmad ja miski temas on tõmbav."Selinda,kuule kas sa midagi tahad ka?,näed väga niru välja,näe võta see",sõnab tema kõrval olev mees.Selinda ei hooli mida talle antakse,pea asi et midagi antakse,koheselt neelab ta kokkutõmmbunud kohu,nagu õhust tühjaks imetud pudelist,kõhtu ,mõnukoguse ja kergendusega sumbub ta haisva sohva sisse.Selinda silmad hakkavad vaikselt sulguma.Natuke veel ja Selinda silmad on täiesti kinni.Mees Selinda kõrval tõuseb,samuti tõuseb vastas sohval üks mees,haarab tema kõrval olevast tüübist kinni,Selinda kõrval olev tüübi käsi muutub justkui sähvatusega suureks teravaks noaks,mis järsult siseneb kinnihoitava mahe kõhtu,nuga justkui paisub ja tõmbab tüübi ribisid kui õrnu puuoksi raksatades pooleks.Kõik on nii hägune,ning Selinda ei suuda süveneda,ta ei karda,ta ei hooli.

Zakenda, vol 36.Ärevus

Ütlesin küll mõnele,et kirjutan alles nädalalõpus,aga nüüd tunnen,et kirjutan nädalalõpus VEEL rohkem,alustades täna.Kui te seda loete,siis ma arvan,et see on kuidagi teistmoodi,vb isegi liigagi detailne ,kuid järsult nüüd tuleb mulle pähe igast pisiasju millest kirjutada.Asi kipub huvitavaks minevat mu endajaoks jälle.Üritan Fillereid rohkem mitte teha.
..hommikused ,hetkel veel peened ja mitte nii soojaks kütnud päikese ripsmed silitavad Selinda pehmeid põski.Ta tunneb kuidas miski tema keha vaikselt katab ja soojendab.Selinda avab oma silmad,talle vaatab näkku rand,silme ees on miljonid miljonid pisikesed liivaterad,ning veidike eemal puhu tuul õrnalt veemassi lainetena randa.Nüüdseks väljailmunud tuul ajab Selinda sassis juuksed tanäo ette,ning Ta peab neid kohendama.Selinda tõuseb istukile,eelnevad kogemused olid justkui halvast ja nukkrast unenäost."Miisa...",liigutavad Selinda huuled ta suust sõna.Selinda hakkab mõtlema,justkui teise käigu sisselülitanud auto,ta tõuseb jalule ,vaatab ringi ja mõtleb mis kell olla võiks.Päike paistab veel kusagil kauguses,ning ta vähesed kiired sirutavad end metsatukast läbi.Selinda võtab enda silmeette suvalise suuna,surub mõlemad käed,enda rinna ümber,et oleks veidike soojeb,ja liikuma hakkavad ta peenikesed heledavõitu jalakesed.Selinda kõnnib tagasi,mööda tuldud teed,kuid millegi veidra tunde pärast on see tee,justkui teine.Selinda seisatab ja vaatab ringi.Temast veidike kaugemal on üks mahajäätud maja,kuhu Selinda eriti sisenenda ei taha,kuid siiski kusagilt tuleb veider hääl,"autod",jõuab Selinda lõpuks järeldusele ning ta hakkab oma jalgu kiiremas korras liigutama maja poole.Majani jõudes autode hääl tugevneb.Selinda kõnnib mööda metsa viivat autoradapidi ,kuhu iganes see ka viiks.Märkamatta ,enda tühjades mõtetes ollles paneb Selinda järsku tähele ,et metsa teest on saanud asfalt ,milles raagunud pikka praod meenutavad rohkem pisikeste sipelgate uuristatud käikusid,"pole just uuem tee",mõtleb Selinda midagi geniaalset endamisi ,mis talle nalja tundub pakkuvat.Ta kõnnib edasi,kuni väikesest metsateest mis moondus üle asfaldiks saab järsku otsa ning ta ongi suurel teel.Selinda seisab tee ääres ,vaatab paremale ja vasakule,vahelduseks päikest mis end veidike juba kõrgemale tõmmanud,"mhh,kusagil pole ühtegi autot,kuigi ma kuulsin ju,mis värk on",mõtleb Selinda pahuralt nüüd juba.Selinda hakkab teeservapidi tundmatus suunas kõndima,lootes et keegi kunagi temast kasvõi mööda sõidaks,parimal juhul peataks ja peale võtaks.Selinda loeb vahetevahel oma kõnnitud samme,kuid 476 peale läheb tal lugemine sassi,kuna asju pole energiat selleks saanud.Selinda tõstab oma pead,ta on nii oma mõttetes et ta ei pane tähele kuidas üks auto ta kõrval seisma jäeb."Kuule tüdruk sa küüti tahad?",Selinda jäeb seisma ja vaatab,ta kõrval seisab kollane ,veider auto,üsna suur,mille sees on kaks vanemat meest,mõlemal nüüd juba päikese vältimiseks päikeseprillid peas,"Muidugi,miks mitte",kõlavad selinda katkiste huulte vahelt sõnad,ta ronib auto tagaistmele,suleb oma silmad ja auto hakkab liikuma."Kuule tüdruk,kas sulle sobib,me paneme sind siin maha",Selinda ärkab selle lause peale üles ning,ta vastab,et sobib küll.Selinda ei suvatsenudki süveneda kahte suvalisse tüüpi,kes talle küüti annavad,otseselt,ta ei taha kellegisse ega millegisse süveneda,mingil tundmatul põhjusel on Selindal täiesti ükskõik,kus ta on või millepärast ta on.Selinda on väga unine,napis riides nagu ikka,silmad pooleldi kinni,silma valged veidike veresooni täis,ülemaganud,ning kõht hakkab juba kõvasti sissepoole end sööma.Selinda uitab mööda tundmatuid tänavaid ringi,ta on sattunud kusagile suuremasse linna,kuid linnas pole kedagi,juvast on siis hommikupoolik,mõtleb ta endamisi ja kõmbib edasi.Tema tühi kõmpimine viivad ta jalad läbi ühe pargi,Selinda jälgib ainult oma jalgu ning krobelist teed,enda jalge all,kuhu ta astub.Järsku märkab ta ühte jalapaari endast vasakul,pingil istuvat.Selinda tõstab pead,et vaadata kesse on.Suvaline mees,üsna korralikes riietes,võimalik et väga joobes eilsest,kuid siiski tundus see mees tühisel mõttel kuidagi tõmbav.Selinda otsutab,et ta istub selle ühepäevase ajamatta habemega mehe kõrvale kes lõhnab nagu mingi magusam shokolaad.Selinda silmad on nüüd huvi tõttu avanenud suuremaks,mis sännivad müsteeriumi mehe igat detaili mis teda ümbritseb.Selindat valdab huvi,energia ning tahtmine tundmatut meest puudutada.Selinda läheneb mehele,lükkab oma pehme ja sileda,heleda põse vastu endavanuse mehe ajamattahebemes põske.Mees võpatab,tõmbab oma sassis juustega pea püsti,avab oma silmad,ning esile kerkib süsimustad ja sügavad silmad.Selinda silmad suurenevad ja ta süda hakkab põksuma ning ta küsib:"Kuule,mis su nimi on?",mees pole suutnud veel enda aju käivitada vist ning pole ära jaganud et see oli See kõhnas kehas naine kes ta äratas.Järsult jõuab kõik talle kohale ja enda kõrval olevat sihvakat naist silmitsedes vastab ta oma pehme,kiusliku tooniga:"Ei ütle".

Zakenda, vol 35.Miisa

Kuna siin mõned tahtsid teada mis edasi saab,ning samuti tahtsin mina,sest mul polnud aimugi mis edasi saab,ma mõtlesin et jätan jälle veidikeseks ajaks asja pooleli ja kogun mõtteid,noja täna siis nagu alati kella poole 3me aeg öösel tekkisid mõtted.Justice tegi ka oma töö,olles mulle toeks,ütleks seda,et selle osa lõpp on keerukas,loodan et saate aru.

.."hei tüdruk",Selinda pöörab pead,ta märkab et ta kõrval seisab väike tüdruk,kellel seljas närakas alt veidike laienev kleit mis ulatub ta põlvedeni,nägu must,põsed roosad ning õlgadeni ulatuvad juuksed mis on samamoodi sassis kui Selindal endal,jalas polnud tüdrukul midagi.Selinda jalad enam ei õõtsu,surub need kõvemini masse ja tõuseb püsti,silmitsedes väikest tüdrukut,tüdruk on tasa,ta tumepunased silmad sännivad liiva ning ta huuled on katki ja krimpsus.Selinda läeb tüdruku ette,kükitab ,et tüdruku silmad teda silmitseks,väikseke hoiab mõlemat kätt selja taga ,kui oleks arg,järsult mõlemad käed liiguvad ta kõhu ette,sõrmed põimuvad ja ta närtsinud huuled avanevad,"Hei tüdruk,mis su nimi on?",nõrk ja õrnake hääl kaob tühjas ranns kiirelt.Selinda tõstab oma käe,üritab pisikese käest haarata,kuid tüdruk jookseb eemale ja seismajäädes kükitab ja põimib oma käed ümber oma jalgade.Selinda tõuseb püsti ja kõnnib siis kohati taevasse suunatud pilguga tüdruku juurde,istub ta kõrvale,võtab jalast kingad ja surub varbad liiva."Mu nimi on Selinda",ta vaatab enda ette liivale ,samuti krimpsus ja väsinud tüdruk."Mis su nimi on?",küsib Selinda.Väikese tüdruku varbad nihlevead liivas,üks ta käsi põimub lahti ja langeb liivale,sõrm hakkab tegema ebakorrapäraseid ringikesi liivas ja nukrake vastab:"Mulle pandi nimeks Misa-Misa,aga sa võid mulle öelda Miisa.Tüdruku pea tõuseb põlvedelt,vaatab siis Selinda poole ,tüdruku suule kerkib ere naeratus.Selinda tunneb kuidas ta kõhus tekivad liblikad,ta võtab mõlema käega oma kõtust kinni ja vaatab oma natuke sissetõmbunud kõhtu sõnades,"Auua".Väike tüdruk paneb käe enda suu ette ja itsitab.Selinda hakkab kohe pärima,et miks pisikene nii itsitab.Väike tüdruk rahuneb ja hakkab rääkima:"Ma tulin sind päästma,see sinu kõhus olen mina,millegi pärast kui ma rõõmus olen,siis nendel inimestel kes mu kõrval on,neil tulevad liblikad kõtusse".Selinda,ei kuulanud päris korralikult,kuid paari sekundi pärast,jäeb ta seisma ning jahtmatab:"Oota,misasja?,kas sa räägid päriselt?,kes sa oled üldse,kas ma tunnen sind?,või oled sa jälle kummitus?".Järsku tekib Selindal veel kõtusse liblikaid,ning väike tüdruk naeratab ta kõrval:"Mhmh,ma tean sind,aga tunnen sind vähe,tean su nime nüüd,aga mul on üks mure ja ma otsisin sind üles,kuna ma saan päästa ainult sind".Selinda,raputab vahelduseks oma pead,ta ei mõista mitte midagi,väike tüdruk räägib nii veidralt,nagu keegi teine oleks ta sees,keegi vanem,targem,tugevam."Ma ei saa aru",sõnab Selinda ja tõmbab väikese tüdruku enda sülle.Pisike ,rõõmustab,keerab oma pea Selinda poole ja võtab ühe käega tast ümbert kinni."Kuule Selinda,mulle meeldib vesi,ma tahaksin seal peal hõljuda",Selinda ei jaganud eriti ära asja,lihtsalt noogutas ja kuulas Miisat.Tüdruk ütles ,et tal on üks saladus ja see päästab Selinda....Veidikese aja pärast kõnnib sügavast veest Selinda ranna poole kuid enne raunda jõudes langeb ta põlvili vette,terve keha külm,ta keerab end istukile ja vaatab enda selja taha,ta näeb kuidas keegi kusagil kaugemale triivib,nõrkade lainete saatel,Selinda lükkab oma morni ja pisarates näo oma kätesse ja nutab pihku...Miisa niheleb Selinda süles veidike ja siis palub et Selinda oma pead keeraks,et sosistada talle saladus.Selinda kuulatab ja sõnab.... Sekund hiljem ta silmad tarduvad,ta vaatab Miisa poole,Miisa tume punased silmad sulguvad ja ta keha muutub aina lõdvemaks,kuni Selindat kinni hoidnud käsi kukub,Selinda haarab väikesest tüdrukust ning too langeb Selinda kaissu.Selindal hakkvad pisarad voolama.Ta võtab väikese tüdruku enda sülle paremini,tõuseb ja kõnnib tiigi poole,kõnnib kuni vesi ulatub ta kõhuni.Selinda vaatab Miisat veel hapralt ning asetab ta see järel külma vette,väike keha akkab vette sulama.Selinda kõnnib ranna poole tagasi...Selinda eemaldab käed oma näe eest ja ta meenutab mida miisa talle ütles.."Ma suren kohe ära".

Zakenda, vol 34.Mul pole und

Pesin end ja nagu ikka dušši all,tulevad head mõtted.

..Selinda,kuule...Selinda,KUULE,SELINDA??,SELINDA KUULE?Selinda lükkab enda näo ümber oleva teki veidike eemale,keerab pead,ega näe kust hääl tuleb,tõuseb seejärel istukile ning näeb enda ees kellegi väga tuttavat keha.See keha läheneb,pime on,Selinda ei suuda meenutada,kus ta seda keha näinud on,silma laud langevad korraks kinni ja avanedes on see keha ta ees.Selinda jahmatab veidike ja keha sõnab:"Selinda kuule,mul pole und".Selinda huuled ei avane ning järsult mõistab ta,kes on ta ees."Karl,ma nii igatsen sind,kus sa olnud oled?,saabub pikk vaikus,"Ah ma siin niisama hoian sul silma peal,et kui sul peaks halvasti minema siis mõtlesin et külastan sind,hetkel tundub et sul on mind vaja,mõistan õieti?",Selinda vaikib,siis sirutab oma käed Karli poole ja üritab oma pisikeste kätega Karli enda kaissu tirida,kuid nii kui ta käed Karli keha puutuma hakkasid,langesid need selle kehast läbi,ilma et Karl oleks haihtunud või ta kaissu langenud."Ära tee enam nii",sõnab Karl ja jätkab,"Vaata,see et,hmm,kuidas nüüd öeldagi,selliseks tegid,siis sellel on mõned miinused,esiteks,ma pole enam sul olemas,sa ei saa mind ei tunda katsuda ega maitsta,teiseks,ma tulen ainult siis kui sul häda kaelas,ning sul pole tihti häda".Selinda ei suuda ära jagada mis toimub ning küsib:"Karl,kas sa ei armastagi mind enam?".Karl ohkab tõuseb püsti,ja hakkab toast väljuma,jäeb siis veel korraks ukselävel seisma,keerab oma pead tõstab oma käe ja haihtub."Karl?,karl?karl....",üks Selinda käsi ripub õhus,on välja sirutatuna ja otsekui tahaks kedagi tõmmata enda poole,ta käsi langeb maha.Selinda pilgutab oma silmi ja tunneb kuidas tema pehme ja õrna põse peal pesitsevad pisarad.Selinda ei hõõru neid,ta ei tee välja,ta ei taha nutta,ta teab et Karli pole,enam.Lükkab teki enda kehapealt ja asetab varbad külma põranda peale,sammub seejärel toast välja korraks vilksab miski tast vasakul,tagurdab ja jäeb seisma.Peegelpildis on üks sihvakas ja peenike valge keha mille pehmenduseks väiksem rind, lisanduvad peenike paar jalakesi mille ümber ainult valged aluspüksid.Selinda silmitseb enda keha ,vaatab alt üles,kuni jõuab oma lühikeste ja sassis juuste juurde,sõnades:"YEAH!"."Huvitav kas Aleks on veel üleval,Selinda sammub aleksi voodi juurde,millest leiab Aleksi kes magab tekk üle pea ning nägu vastu seina."Vaikselt tudub teine",libistab Selinda hääletult sõnu,otsib seejärel aleksi pea teki alt üles ning teeb talle mitumitumitupikkapikkapai.Viimane puudutus kuidagi kaob ära,Selinda tõuseb Aleksi voodilt ,teeb Aleksi põsele pehmemat sorti musu ja sõnab:"Tänan".Selinda paneb end riide,läheb otsib köögist endale klass vett,istub seejärel veidike sohval,varbaga hõõrudes põrandat.Selinda üritab majast väljudes võimalikult vähe helisid tekitada,jõuab siis tänavale,vaatab veel korraks Aleksi maja,ta näole tekib korraks hell naeratus,mis sama kiirelt ka kaob.Selinda märkab kaugemalt tulemas bussi.Buss peatub ning ta Selinda ronib selle peal,istub esimesse ettejuhtuvasse kohta.Vaatab läbi uduse akna välja ning näeb kuidas tänavad tänava järel muutuvad ,kuidas tänavalaternad eredamaks või tumedamaks mõnes kohas muutunud on.Buss peatub ning bussijuht sõnab,et lõpppeatus.Selinda väljub bussist,vaatab enda ümber,üks vähem kulunud tee viib kusagile kuhu tema minna tahaks.Selinda jalutab umbes 10 minutit ning jõuab ühe tiigi juurde,ta läheb vee juurde,vaatab sealt oma peegeldust,mida nähes raputab ta oma pead ,laskub põlvili ja paneb mõlemad käed vette,sinna kus oma nägu nägi.Vesi on külm ja Selinda käed jahtuvad kiirelt,ta võtab need veest välja raputab neid ja hõõrub neid enda t särkki.Seal lähedal kräjunub üks laste kiik,mille Selinda ka koheselt vallutab,istub kiigele ja õõtsutab jalgu,vaatab vee peegeldusi ning helesinist taevast,"Hei tüdruk".Selinda keerab pead ja ta kõrval seisab üks tüdruk.

Zakenda, vol 33.Aleks

..Selinda jäeb ühe tundmatu baari ees seisma,vaatab nime,loeb "Hendriku",Selinda mõtleb et veider nimi,kuid suva,vahet eriti pole mis nimi,pea asi et keegi seal on.Selinda astub baari sisse,keegi ei pane teda tähele,ning ega seal eriti palju inimesi pole ka,lisaks on baarileti taga veel baaridaam,"Jamps",mõtleb Selinda ja tahab baarist välja astuda kuni kusagilt kõlab kutsuv hääl:"Kuule tüdruk,sa juua tahad?",Selinda peatub vaatab ringi ning näeb ühe lauataga ühte nooremat mees,kes käega lehvitab.Selinda kõnnib siis selle tüübi juurde,istub lauda ja vaikib,kuni mees teda silmadega läbi kammib ja seejärel küsib:"Noh tüdruk,mis sa nii hilja üksi linnas ringi lased?otsid endale kaaslast või mida?".Selinda üritab olla võimalikult armas ja seksikas,kuna vajadus kusagile ööbima saada on suuur."Ja ikka otsin,mul oleks vaja veits lõbutseda,kodus oli igav ja värki,tahad lõbutseda minuga?".Mees on jahmatanud,eriti sellist vastust ta ei oodanud."Kuule,tahad juua midagi?vett või midagi?",küsib tundmatu mees Selindalt."No võib küll jah,vali ise midagi mulle,mulle kõlbab kõik".Mees läeb võtab ühe lahjema siidri ning naaseb lauda.Mees ise kaanib vaikselt viskit ning küsib siis:"Tüdruk,kuule,mis su nimi on?,mu nimi on Aleks.Selinda vastab,et:"Mu nimi on Selinda,tore tutvuda sinuga Aleks.Aleks naeratab meeldivalt ning seejärel tekib selline külm ja imelik vaikus,kuni Selinda hakkab pärima:"Kuule kus sa elad?,kusagil lähedal siin?,ega sul öömaja mulle pakkuda pole?"Aleks naerab veidike,kuna ei osanud eriti reageerida,sest ükski tüdruk polnud temaga kunagi nii otsekohene olnud."Jah,ikka võin pakkuda,ma elan siilt paar peatust bussiga sõites"."Aga lähme kohe,võta oma jook või asjandus kaasa ja lähme kohe",räägib Selinda rahutult,ta tahab lihtsalt kusagile sooja saada ning lihtsalt magada.Aleks nõustub ,tõuseb püsti ning võtab Selindalt julgelt ümbert kinni,kuna mõtleb et see on armas.Selindal pole selle vastu eriti midagi,sest õues nagu nii külm ja Aleks lõhnas hästi.Aleks ja Selinda kõnnivad bussikasse ja jäävad bussi ootama."Kuule vana sa oled Selinda?",hakkab Aleks pärima ning Selinda punastab ja vastab:"Ära küsi,siis saad musi",Aleks akkab naerma ja ütleb"Aga ma juba küsisin juba ju,Selinda vastab seepeale:"Noh nüüd sa ei saagi musi".Aleks naeratab ja ütleb:"Oh meie buss,selle peale lääme".Bussi sõit venib kuidagi kaua,ning Aleks passib aknast välja,Selinda aga uurib milline Aleks on.Lühikesed juuksed,tavalised teksad ,nahktagi ning väga kleenuke ega väga paks ka pole,suhteliselt tavaline.Aleks tõuseb ja ütleb:"See on meie peatus,siin lääme maha",võtab see järel Selinda käest kinni,aitab ta püsti ning mõlemad astuvad bussist välja.Aleks näitab näpuga enda maja poole."Sul on enda maja või?" ,küsib Selinda,millepeale Aleks noogutab ja otsib oma taskust võtmeid.Selinda vaatab maja,igavalt hall ning 2 kordne kena verandaga ja eriti palju aknaid pole ka,mõned on ,need on ka suured.Aleks keerab ukse lahti ning laseb Selindal ees tuppa astuda.Selinda võtab ajalnõud jalast,samuti Aleks,ning too akkab talle näitab erinevaid tubasid.Selinda ei taha eriti eelmiste kohtadega Aleksi maja võrrelda,sest eelmised kohad olid küll kenamad aga,sellepoolest jälle need olid jamad,kuna seal haises alko ja suitsu järgi pidevalt ,lisaks seal oli alati kamp mehi koos kes kõik olid kiima täis.Aleks aga ei tundud eriti kiimas olevat,või ei tundud üldse."Tahad magama minna?magamistuba on üleval muidu,ma võin sohval ka magada,ja sa mu voodis",hakkas Aleks rääkima ning vedas see järel Selinda kättpidi enda tuppa.Tagasihoidlik tuba,eriti palju asju seal polnud,aga Selinda ei hoolinud ka eriti sellist,teda huvitas ainult voodi,"VOOOOOOOODI",hakkas Selinda rääkima ja tõmbas endal teksad jalast,seejärel oma õhukese t särgi,ja kõndis alkukate väel siis Aleksi voodi.Aleksil jäi suu lahti"Sa oled päris vabameelne",naeris Aleks ja hakkas toast lahkuma."Tahad ka tulla minuga?",küsis Selinda,kui Aleks hakkas ust kinni tõmbama.Aleks jäi seisma ning mõtles korraks ja see järel sõnas."Ei,pole vaja,ma magan all sohval,pealegi sa tundud omadega läbi olevat.",millejärel Aleks tõmbas ukse kinni ning tatsas alla korrusele.Selinda ei pettunud ega rõõmustanud,ta tahtis lihtsalt sõbralik olla Aleksi vastu,kuna too talle öömajapakkus,ning Aleks tundus kena ka,et miks mitte taga hullata,aga noh,kui ta ei tahtnud siis,ei hakka sebima ka.Selinda tõmbas end kerra sulges silmad ja uinus.

Zakenda, vol 32.Autosõit

..Selinda ärkab selle peale,kui vanamehe hallitav keel üle ta põse käib,Selinda avab silmad ja tõmbub krimpsu karjatades:"Mida sa teed??!!!?",vanamees naeratab ja akkab vadistama:"OO,kui ma noor olin,siis kõigile preilidele läks selline asi peale,ning mul oli omal ajal ikka nii mitu naist,nii mittu ikka noh,saad aru?"Selinda põsk tõmbab krimpsu,ta ei taha kuulata seda juttu,aga muud eriti teha ka pole,ning ta segab siis vanamehe elusündmuste kirjeldamisele vahele"Kuule,vanake,äkki sa saad mind linna sõidutada?"."Muidugi saan,sinusuguse kena preili heaks võin ikka."Okei,aga äkki roniks kohe autosse ja sõidaks?",on Selinda rahutu ega suuda oodata,et juba sellest urkast minema saada."Heakene küll",sõnab vana ja juhatab Selinda enda romusse pickup autosse.Autos on ainult 2 istekohta,üks on juhi oma,ja teine on juhi kõrvalistuja koht.Selinda poeb sinna,ja vanakesest võimalikult kaugele,kuna selles autos oli ainult üks suur iste,mõlema jaoks.Vanake paneb auto käima ning lükkab käigu sisse ,pressib gaasi ja auto liigub majakesest eemale.Metsa tee raputab piisavalt,et Selinda ei saa magama jääda,kuni peale 20 minutit metsateed voorides jõuavad nad lõpuks suurele maanteele.Nüüd üritab Selinda magada,ta uinub üsna kiirelt,ega tee välja kas vanake tema keha või näo või mis iganes ta ka ei passi peale mõttes ilastab või mitte.Keegi surgib Selinda õlga ja ta ärkab,mille järel kostuvad kohe sõnad:"Kuule sa mulle seksi ei taha pakkuda või?",räägib vanake juhtides autorooli ning passides Selinda poole.Selinda hakkab karjuma:"Persse mida sa teed,vaata teed,sa ei jälgi teed",vanake ehmub ja keerab rooli järsult risti,auto tõmbab külje ette ning tahab hakkata rullima,Selinda karjub:"PERSSSSEEEE,JÄLLE,MA VIHKAN AUTOSID".Aga õnneks auto ei rulli ,vaid teeb mõned piruettid ja jäeb see järel teeservale seisma.Vanakese silmad on punnis ning seejärel naerab:"Oh,küll see vast oli sõit,või mis Preili?".Selinda tahaks hakkata vanakest tänitama,aga noh,midagi eriti ei juhtunud,kusagilt katki pole,seega milleks raisata oma närve."Sõida lihtsalt edasi ja palun jälgi teed ka siis,kui ma magan eks?",palub Selinda vanakeselt,ning too lükkab auto uuesti käima ja nad jätkavad oma teekonda.Selinda üritab uuesti uinuda.Valgus lendab Selindale silma,ning ta avab oma silmad.Tänavavalgustuse lambid flässhivad autost mööda,kui see sõidab linna sisse."Me oleme kohal või?",küsib Selinda vanakeselt ja teine vastab talle:"No jah,peaaegu,ma ei tea ainult täpselt kuhu sa minna tahad,seega ma viin sind kesklinna"."Hästi,muud ma ei palugi",vastab Selinda ja üritab jälgida,missugused inimesed tänavatel ringi käivad.Mõned minutid hiljem ongi nad kesklinnas ning vanake peatab auto"No,nüüd oled kohal,oled kindel et seksi ei taha?,Selinda keerutab silmi ja vastab nördinult:"Tänan kõige eest,aga ei,headaega".Selinda akkab auto juurest kõndima suvalises suunas,ta tahab leida mõnda baari või pubi,et leida endale mingi tüüp,kelle saaks kergelt ära miilustada ja seejärel sooja voodi magama.

Zakenda, vol 31.Vanamees

Ha,ei läinud vist 10et minutitki kuni juba uue osa mõtteid tulid pähe,noh eks ma siis jätka:D

..kiiks kääks,kiiks kääks,käib vana kiik millel Selinda kiigub,"oi väikesed ümarad pilved,oi roheline muru,oi kuidas ma taaks hõljuda pilvede peal"(BOOM).Keegi tribi Selindat käest,Selinda avab silmad,Robert tõmbab teda käest"Õde ärka üles lääme koju,Sa oled nii magus tükk".Selinda avab silmad,päike paistab silma,kellegi nohisevad ja rasked hingetõmbed ta peakohal,ning keegi lohistab teda mööda maad.Selinda mõtleb,et "suva,eks vaatan kuhu ma seekord siss sattun".Lohisemine lõppeb,Selinda avab silmad ning akkab püsti tõusma,tõmbab enda käe lahti,millest teda lohistati,Selinda silme ette ilmub väike vanamees,kes käitub väga häbelikult,ega julge eriti midagi öelda.Selinda jälgib teda ja akkab siis küsima,kuid vanamehike sõnab oopis:"Sa polegi surnud",kurva häälega,nagu oleks pettunud."Tahad sisse tulla?".Selinda oli lohistatud ühe väikese kuuri moodi majakese juurde,vanemehike seisis just ukse ees ning hakkas ust avama,"Tule tuppa tüdruk,ma teen kohe kaminasse tule,siis saad sooja".Vanamees avas ukse,kõlistas võtmeid ja tegi nägusid,mis pidid siis niiöelda nalja moodi olema,aga Selinda kergitas ainult kulmu ja seejärel astus tuppa.Vanamees lonkis kamina juurde ja hakkas kaminasse tuld ehitama."Kuule kas sa tead tüdruk?sul on niii kenad silmad",Selinda keerab pead ja märkab,kuidas vanamees teda vist juba tükimat aega puupilpad käes jõllitab."Ei,tea.Aga kus ma olen?",küsib Selinda vanamehelt,kes selle küsimuse peale ainult nahistab ,keerab selja ning jamab oma tuletegemisega edasi."Kas sa mu nime tahad teada?",küsib vanamees suu naerul,millest puudu on tal mõned hambad ning keel trügib hammaste vahelt välja.Selinda kohkub veidike selle imetlusväärse vaatepildi peale ning seejärel sõnab:"No räägi".Vanamees sai tulekese käima,lükkab kamina luugi kinni,istub oma ragisevale kiiktoolile,millele ta kuidagi end upitab."Kena preili,mu nimi on Valdo ning,see on minu metsamaja,mu õige maja on küll linnas,aga linn on siit oma 200km kaugusel".Selinda ei imesta,sest viimane asi mida ta mäletab,on see et ta sõitis gaas põhjas linnast välja kuni enam ei jaksanud roolida ja see järel uitas kusagil põllul ringi,kuhu ta ka lõpuks magama jäi."Ma vaatasin,et sa oled surnud,ja saan sinuga igasuguseid mõnu trikke teha,aga näed sa hoopis elad,vaevalt et sa nüüd minuga midagi teha tahad",räägib vanamees kurval toonil."Ma ise lootsin ka et olen surnud,kuid ei,ikka olen elus ja jälle pean tundma neid mõtteid mis mu pead valdavad ma ei saa kunagi vist neist lahti,need aina tulevad ja tulevad ja tulevad,nii mälestused kui olevik,kuid nüüd on see kõik ainult üks suur mälestus,enam ma sinna tagasi ei lähe",räägib Selinda vanamehele,kes ei pane eriti tähelegi vaid pidevalt riietab Selindat oma silmadega lahti ja mõtleb ainult roppusi."Sa vist ei pane tähele",sõnab Selinda,ning küsib:"Räägi mulle,mis linnas sa elad või kus siin lähedal mõni linn on või auto või ükstaspuha midagi,tead üldse midagi?".Vanamees ärkab oma pervertsest mõttest ning kuulatab ,seejärel sõnab:"Jaja preili,ma tean küll,mul endal on ka auto,aga noh,nagu ma ütlesin siis ainuke linn on siit 200km kaugusel."Selinda ohkab ning küsib,et ega vanamehel midagi süüa pole.Vanamees ronib oma väsinud toolikeselt alla ning kutsub Selinda endaga kööki,avab külmiku moodi asjanduse,kus on veidike head ja paremat."Kas ma võin siia ööseks ka jääda",nurub Selinda vanamehelt,ja teeb seejärel omaarust armsat nägu.Vanamees kohkub ja ta peast käivad läbi pervertsed mõtted,kuid ta vastab:"Jah ,muidu selline noor preili nagu teine,võite ikka jääda,te võite isegi mu voodis magada,mul on hea suur ja pehme voodi magamistoas".Selinda kustutab naeratuse oma näolt,kuna ta sai mis tahtis,ning ta sööb edasi.Peale söömangut näitab vanamehike Selindale kus ta üüratult hea voodi pidi olema.Selinda avab magamistoa ukse,ning tal hakkab vanamehest kahju ja ütleb:"Ah,ma saan hakkama küll,ma magan kusagil diivanil või ma ei tea kus,te olete nii vana ja väsinud,magage teie enda voodis,mul noor keha talub küllalt veel".Vanamees justkui oleks korvi saanud,nende sõnade peale,ohkab ja annab Selindale teki ja padja.Mõlemad ronivad oma ööasemele ning Selinda üritab uinuda,kuid Silme ette ilmub ikka ja jälle Karli nägu,"Öööh,ei tea kas ma tegin ikka õieti",nuuksub Selinda ning vaikselt lõheneb ta süda ja tal tekib Karli vastu igatsus.

Zakenda, vol 30.Meenused

Ma ise väga rahul pole sellega,kuna alati võiks parem olla,ja suurem osa kriitikast samuti ma ise tean ka mis igav,Kirja vead ja lause sõnastused,tihtipeale ma ei osanud kuidagi neid mõtteid sõnadesse panna või lihtsalt neid jutu osasid kokku viia ja see pärast see ongi üks kõige suurem miinus mis mulle endale ka eriti ei meeldi selle jutu juures.Mulle meeldis kirjutada seda,missest et ma ise selle jutu peale otseselt ei tulnud,see oli nagu pildi joonistamine mis flässhis mul kell 3 öösel peast läbi ning ma pidin ruttu akkam kirjutama,joonistamise asemel.Mulle endale meeldis seda kirjutada vast see pärast ,et tihti peale,kui ma seda teksti siin üritasin genereerida,siis need sündmused mis ma loosin,ma langesin ise ka nendesse ja see oli reaalselt fantastiline tunne,kui suudad mõelda end kusagile ja kogeda seda asja mis sa mõtled,mis siis et see kogemus kõigest peas.Vahe just selles et,kui sa mõtled midagi,siis see asi on sul ainult pildina peas,aga kui sa kirjutad,siis mingil määral see pilt su peas ärkab ellu ning see kogemus muutub kohe ühe tasandi võrra rikkalikumaks.Mulle meeldis Selindat igasuguste tüüpide vahele ja erinevate tingimuste keskele panna,ning see kuidas ta neid käsitles oli omamoodi katsumus.Ma ei tahtnud kunagi ehitada midagi sellist,mis oleks nagu klassikaline,kuigi mingisugused armastuse jooned sel lool siiski on ju VIST:D?.Igatahes,kõige rohkem olen ma rahul sellega,et igaüks kaasaarvatud mina ,võin Selindat kujutada sellisena nagu igaüks ise soovib.Sest ma ei kirjeldanud teda ise kunagi otseselt,mis sugune ta välimuselt on,või mida ta selja kannab või nii.Andsin talle ainult mõned iseloomu jooned mis naisele vajalikud.Kui nüüd mõtlema hakkata,siis see oleviku tegevus mis siin toimus kestis maksimum mingi nädal ju .Ainult mõned päevad.peale seda kui selinda ühest perest teise kolis ning sealsed asjad toimusid,ülejäänud tegevus oli kõik Fläshbäkkidena ja meenutused.See oligi hea.Mulle just meeldiski nii teha,et teatud punktis loos,pidin ma fläshbäkke kirjeldama,nii oligi palju huvitavam,nagu osades hästi välja kukkunud Anim multikates :).See kogemus oli hea,ning loodan et teile meeldib ka lugeda.Jutt ei ole mu meelest üksluine,üritasin süstida sinna nii igast,armastust,äktionit,mõtlemissüsteeme,pettumust ja tundeid,samuti verd ja roppust ning selget kõne.See oleks vast kõik.Nagu ütlesin viimase osa algul,et vb tuleb kunagi uus osa,kui tunnen et võiks,siis seda ka teen.Seniks aga,heips:)

Zakenda, vol 28.Lõpp

See osa oli vast ainuke asi mis mind kummitas kogu aeg,kui ma pooleli jätsin Zakenda kirjutamise,Ainult see osa oli mul peas valmis,need eelmised 4 osa ,need genereerusid mul täna peas valmis.Siis kui ma ennem Zakendat kirjutasin,siis kusagil 10nenda osa juures,tuli mulle pähe seesama mõte,kuidas see jutt võiks lõppeda.Hetkel,tundub et see lõppeb nii,kuid ma ei tea,ma jätsin selle lõpu selliseks lahtiseks ja soovivaks,et kui kunagi peaks tulema mul tuju jälle kirjutada,või tekivad ideed nagu täna ja pool kuud tagasi,siis saan jätkata :)

.."Hei mees",
sõnab Selinda Karlile,ning Karl tõuseb püsti,silmad
vesised, käed verised.Selinda märkab seda rusuhunnikut põrandal,mis
kunagi meenutas Fredi,ning järjekordselt Selinda ehmatab,ja käed
muutuvad jääkülmaks,see on ju Fred,kes on põrandal,lapsepõlve
sõber.Kuid,ei lähe kaua kuni Karl haarab Selinda käest,võtab ta
pisikese keha endale sülle ning viib tummaks jäänud ja suurte silmadega
tüdruku toast välja.Igalepoole kuhu Karl vaatab,kõikjal on laibad,igal
pool on veri,isegi laes,kõik seinad põrandadad kõik terve maja on
pahupidi voolanud.Kuid veider,et ühtegi sireeni pole kuulda,politsei
peaks ju tulema.Karl viib Selinda kusagile teise tuppa,kus on
voodi.Asetab Selinda voodile,ning istub Selinda kõrvale voodisse,ning
jälgib teda.Selindal on silmad kinni vajunud ,ja ta hõljub kusagil
unes.Karl ei liiguta ei tüdrukut ega end,ta ei taha lihtsalt seda
momenti unustada ega kaotada jälle Selindat.Karli valdab rahulolu,ta
tunneb kuidas ainuüksi tüdruku lähedal olles,kõik ta sees laabub ja
kõik kurjus ja raev imendub tast välja.Karl on üle pikaaja õnnelik ning
ta suudab naeratada ,missest et keegi seda ei näe,keegi ei peagi seda
nägema,see on kui väike võit ainuüksi endale,seda võitu ei pea
tähistama,ega kellegile näitama,see võit läheb südamesse.Selinda akkab
järsku läbi une sonima:
"Ei Karl,ei palun,ära tee,palun ära ole
selline."
Karl kuulab neid sõnu ning,ta kurvastab,sest ta teab ,kui
palju halba ta on teinud,sest tegelikult,see kogus kui palju Karl
inimesi tapnud oli,oli lihtsalt liiiga suur,kümneid ja kümneid ja
kümneid.Karl nuuksatab,isegi kui see pole tema moodi,sest ta on
suur,lihasekamakas,mille käte jõud on nagu metallipressi masinal.Karl
ei taha nutma hakkata ,ta läheb Selinda kõrvale,heidab külili,näoga
Selinda näo vastu ja jälgib ja jälgib,kuni ta ise ka uinub.Mõne
ajapärast ärkab Selinda üles,ning kui ta oma silmad avab siis näeb ta
enda kõrval suuuuurt meeest,kes meenutab rohkem koletist või
looma,või kedagi kusagilt õudus filmist.Aga Selinda teab,et see on see
sama pisike Karl,keda ta kunagi natukenegi armastas,ning ainuke inimene
kes tast kunagi hooolis ja lubas talle,et hoiab teda
igavesti,kaitseb,ja hoolitseb,muud midagi Selinda ei tahtnudki,ainult
turva tunnet ja Karl on ainuke kes seda talle pakkuda suudab.Selinda
tõuseb istukile,küürutab ja mõtleb ,mida teha.Ta tõuseb ja läheb
vannituppa,sorib seal kapis ning leiab.Seejärel tuleb ta tagasi Karli
juurde.Karl on end selili keeranud ning magab vist sügavalt.Selinda
ronib ta peale ,pisike tüdruk suure koletise otsas.Selinda langetab end
Karli rinnale ,ning kaisutab teda.Karl on soe,kõik need
hävitavad lihased ja kiirelt ringlev veri ta sees ,väga soe .Kuid süda lööb
ikkagi aeglaselt,Karl on rahus,lõpuks.Selinda uinub,ning mõlemad
magavad sügavalt mõned tunnid,kuni Karl avab oma silmad ning esimene
asi mida ta tunneb,on see,et keegi on ta peal,vaatab,Selinda lamab ta
peal.Karl oma suurte kätega üritab Selindat paitada,kuid lihtsalt
võimatu,Karl kardab Selindale haiget teha,ja ühest puudutusest juba
Selinda ärkab.Ta tõuseb istukile Karli peal ning veab ka Karli
püsti,niisiis mõelmad istukil Selinda Karli peal ja Selinda akkab
rääkima:
"Tead,sa oled ainuke kelle sõna ma usun,ning sa oled ainuke
keda ma usaldan,ning sa oled ainuke keda ma kunagi armastanud
olen."
Karli kõhus käisid juba ennem liblikad ringi,kuid lisaks nendele
akkab ta süda nagu raevust peksma,aga see pole raev,see on miski
muu,see on vist "armastus".Karl naeratab ja häbeneb,ning üritab
Selindat seejärel kallistada.Selinda poeb Karli suure keha kaissu sõnades:
"Anna andeks",
tõmmates Karli kaelast süstla välja.Selindal
hakkavad pisarad voolama ning ta suudleb Karli.Karli silmad lähevad
suureks,ta ei tunne midagi,ta suur keha tahab ümber kukkuda.Selinda
pisardab veelgi rohkem ning ei lase Karli huultest lahti.Karl kukub
voodile,tuimalt.Selinda pühib oma pisaraid ja katsub siis Karli
pulssi.Kadunud.Selinda langeb kurbusest kerra ja nutab Karli riided
märjaks.
Hommikul kui Selinda ärkab,Lamab Karli surnud kehavoodil,liikumatult ikka veel
.Selinda tõuseb püsti,paneb riide ja väljub
majast,ilma et tagasi vaataks.Selinda istub autosse,käivitab auto ja
hakkab sõitma.Ta sõidab sõidab sõidab,nii kaugele kui saab,seni kuni
benziini on.Ta ei mõtle midagi,ei Karlile,ei Fredile ei Leole,ei
kellegile.Ta tahab lihtsalt põgeneda ja nüüd on tal see võimalus ka ,sest kõik kes ta minevikku kinni hoidsid on surnud,isegi
Karl,kuigi Karli ta armastas,siiski,oleks elulõpuni jäänud see
minevikku kummitama.Selinda peatab auto,benziin ka peaaegu otsas,ta
väljub autost ja hakkab tundmatus suunas kõndima,kuni ta enam kõndida
ei jaksa ja kukub naoli.Ta ei tunne valu,ta ei tunne midagi,kuna
nüüdseks on kõik läbi.Selinda uinub,ning see kas ta ärkab?See on juba
ta enda teha.
Esimese peatüki lõpp.

Zakenda, vol 27.Hüvasti Fred

Mjamh,ma ei kujuta ette,te ei taha vist seda osa lugeda,see on väga rõve.Kuid siiski,läbi minu silmade pidi see nii minema,ja see on vast eelviimane osa,see pärast nii pikk,kuna eelmine oli ka lühike,ja väga palju infot korraga jälle tekkis mulle pähe.Oijah.Deep.

..Karli silmad hakkvad juba selgemat pilti ette võtma,kuigi Karl pole
ikka veel end püsti suutnud korralikult ajada,näeb ta piisavalt ästi
ning teab,et see kes ta ees on ,on tema liha ja veri,ta ainuke vend,ta
ainuke vaenlane,ainuke inimene kellele kätte maksta,Fred.
"No
Fred,kuidas sul läinud ka on?",
küsib vaikselt ja rahulikult
Karl.
"Piisavalt hästi,nüüd ma kohtasin jälle Selindat ka,ja meil on
kõik üli hästi",
üritab Fred Karli ees eputada,et too läeks peast jälle
sassi ning tuleks talle kallale.Kuid Karl,ei tee sellest välja,sest
sisemas ta tunneb ja teab et Selinda ei oleks kunagi Frediga
koos,MITTEKUNAGI.Fred laeb oma väsinud revolverit rahulikult,isegi ei
tee välja,et temast 3 meetrit kaugemal on üks suur lihasmass,mis võib
ta kehaga keksu mängida või teha ta kehast makaroni pastat.Fred on
kaval,ning tal on plaan,kuid see plaan on auklik,ta loodab ainult ühe
asja peale,ainult ühe inimese peale,Selinda,tema on vaja üles
leida,ning Fred jäeks ellu ,lahkuks õnnelikult,ning seekord Karl
jäeks ka surnuks.Karli käed muutuvad automaatselt rahutuks,isegi
siis,kui Karl neid ise ei taha liigutada või nendega midagi tükkideks
rebida.Rusikad pigistavad end nii kõvasti,et kui Ta neid ise ei
kontrolliks,pigistaks rusikad end ise pooleks.Karl üritab rahuneda,ta
võtab ühe katkise tooli ja istub selle peale ning hakkab rääkima.
"Kuule
Fred,miks sa nii tegid,üldse?,miks sa pidid Selindat suudlema minu
ees?,miks sa mind autoga rammisid?Mida ma sulle üldse teinud olen?,ma
olen ju su vend,selles mõttes et,me oleks saanud sel teemal nagu nii
arutada ju,ja noh,ma teadsin ju et meile mõlemale meeldis Selinda,aga
sa pidid ikka asjad oma kätte võtma ja noh,ma ei saanud ka eriti midagi
ette võtta,kuna ma olin siis haiglas,aga ikkagi sa poleks tohtinud nii
teha,see oli ju eriti alatu."
Fred hakkab naerma,ta ei saa millesti aru
millest Karl vatrab,tema jaoks on Karli jutt kui mingi igav võõrkeele
tund,kus midagi aru ei saa,ning ta vastab:
"Tead Karl,ma nägin Selindat
ennem ja,ma armastan teda,sa mitte,ta on minu oma,ja sul pole
ei mingit õigust midagi öelda,sest sa olid siis selline sitakott
argpüks,ja Selinda nagu nii ei tahtnud sind ju."
Karl võtab tooli mille
peal ta istus ning tõmbab selle tükkideks ja hakkab karjuma:
"Tra sa
oled ajust poooleks või?Selinda aint mind armastaski ,putsi sa ei saa
ikka midagi aru,sa oled nii idioot,sa ei hooli ei kellestki,ei minust
ega Selindast,tore kui sa emast ja isast hoolisid,fakking lohh."
Fred
naerab veel,üritades Karli endast välja ajada,ning see tal
õnnestus aina paremini.Fredil oli geniaalne plaan,ta kavatses Karli endast välja
ajada,ning Karl oleks talle kallale tulnud ja siis oleks tulnud Selinda
ja peatanud Karli ja just sell hetkel oleks Karl olnud üli haavatav ja
siis ,vot siis oleks hea hetk tappa Karl.Samal ajal kui Fred enda
geniaalseid mõtteid mõtles,ei pannud ta tähele et Karl järsult tema
poole oli astunud,ning sekundi pärast oli Fred põrandal maas Karl
tõmbas ta mõlemat kätt eri suunas,kuni need vaikselt rebenema
hakkasid.Fred karjus nii kõvasti,et alumisel korrusel olnud Selinda ka
seda kuulis,ning selle peale ta jooksis kohe üles.Karl vaatas tuima
näoga Fredile näkku ja pigistas ja tõmbas samal ajal ta mõlemat kätte
eri suunas nagu mängu nukku.(PRAKS),(PRAKS) murdusid Fredil mõlemad käeluud ,seejärel hakkas Karl karjuma ja tõmbas ühe käe Fredil
täiesti otsast.Fred akkas põrandal tõmblema ja ta veri akkas ta kehast
väljuma.
"TÜRA LOHH,MIDA SA TEGID,SA TÕMBASID MU KÄE OTSAST,TÜRAAAAAAA
PUTSI FAKKKK",
karjus Fred maas,millepeale Karl võttis ta otsast
tõmmatud käe ning patsutas sellega talle põse peale sõnades:
"See on
ainult algus."
Karl keeras selja Fredi poole ning siis järsult pööras
ümber ,nii kiiresti kui sai nii kõvasti kui suutis lõi ta oma käega
Fredi kõhtu,mis Fredi kõhust läbis ning põrandale ka veel augu
jättis.Fredi silmad muutusid mustaks,tühjaks,ta ainult veidike
tudises ja ta suu täitus verega,ühtegi sõna ta suust ei tulnud,kuigi
mõtteid oli ta pea täis nagu alati,Selinda,
"oeh,anna andeks,et ma nii
tegin."
Karl tõmbab käe Fredi seest välja ,seejärel täitub fredis olev
auk verega ning mõne sekundi pärast ei liiguta Fred end enam üldse.Karl
langeb põlvili ,ta silmadest voolavad pisarad.
"Fakking Fred ,nahhui
sa selline pidid olema,anna andeks,palun,aga,ma lihtsalt pidin nii
tegema,sest muidu,tapaks sa meid kõikki ära."
Karl vaatab oma veriseid
ja tuksuvaid käsi,mis meenutavad rohkem koletise jäsemeid kui inimese .Karlile jõuab kohale,et vot selle sama põhjuse pärast ta haiglas
oligi,just see põhjus,aga ainuke asi mis seda tunnet suutis leevendada
oli Selinda armastus,tema kohalolek ning tema olemus ise,mis suutis
tekitada Karlis rahulolu.Keegi asetab Karli õlale käe,Karl keerab enda
pead käe suunas ning näeb.

Zakenda, vol 26.Veel Verd

:D minu puhul pole häppi endingut.

..Henrietta sorib külmikus,kuni Keltzo seab end köögilauataha
istuma.
"Kallis,siin pole eriti midagi",
sõnab Henrietta ning ta nägu
muutub kurvaks,pisar tahab tal silmast tulema hakkata,Keltzo tormab
püsti:
"MIDA,midagi süüa ei olegi?,metsa küll,Henrietta,lääme otsime uue
koha kuhu einestama minna."
Henrietta küll rõõmustab aga seejärel
sõnab:
"Aga kallike,kell on 4 öösel,ma arvan,et hetkel pole ükski
restoran lahti,või isegi pood."
Keltzo lööb rusikatega vastu lauda ja
akkab undama:
"Türa,mis kunagi midagi ei või toimida,miks kunagi midagi
ei või olla nii nagu ma taan,miks kunagi ma ei saa mida ma tahan,metsa
küll,miks ma kunagi ei saa süüa rahulikult ja seda mida ma
tahan."
Henrietta kukub pikali,ja tast hakkab veri välja voolama,Keltzo
kukub peaga vastu lauda,ning kuulid ta sees tekitavad suurt
valu.Henrietta üritab rääkida,aga ta suust voolab ainult verd,ta tõstab
oma käe Keltzo poole ning üritab end oma kallima juurde vedada,silmad
tal kuigi ei suumi ja ta isegi ei tea mis teda tabas,ainuke asi
millest ta hoolib on Keltzo,Keltzo.
"Ma tulen Keltzo,pea vastu,ma
tulen."
Henrietta ette tekib keegi,kes kummardab,sihib siis relvaga ta
pea juurde ja vajutab.Henrietta silme eest läheb mustaks,pisarad ja
veri segamini.Keltzol oli pilt juba hetkeliselt pime,ta isegi ei
jõudnud Henrietta peale mõelda,viimased mõtted mis tal peas olid olid
toidust.Tema ja Henrietta ei saanudki kunagi korralikult kusagil
restoranis süüa,kuigi see oli nende unistus,sügav ja ainuke
unistus,mille nimel olid nad valmis surema,samuti teineteise nimel,olid
nad valmis tegema kõikke,et kumbki neist poleks eales kurb.
"Oeh,kes
iganes te ka polnud,teie koht ei olnud siin surra,aga samuti poleks
tohtinud te ka siia tulla",
ohkab Selinda ,kes oli suure vaikuse peale
end keldrist välja uppitanud ja revolveriga ringi luusima hakkanud.

Zakenda, vol 25."Tere Fred"

Kui ma akkan kirjutama,siis ma ei suuda kunagi peatuda:D,nagu ka alguse puhul,kirjutasin oma 4 osa jutti,samuti ka nüüd,ennem ma ei lõpeta kuni lõpp on käes.

.."ruttu Fred,liiguta end",
karjub Rico,ning üritab oma veritsevat
keha rullida kusagile nurga taha,kuid samal ajal laeb Karl oma
relvasid,tõmbab endal suure tumeda mantli seljast,pigistab oma kätega
relvi nii kõvasti,et need kohad kust relvast kinni hoitakse on juba
suurest valus muljunud.Karlil on seljas valge pintsak ja jalas mustad
viigipüksid,ta kükitab ning viigid rebenevad ,samuti rebib ta endal jaki
seljast ,nüüd näeb ta välja nagu Rambo ,lokkis juuste ümber Punane
peapael:
"Tulge siia raisad."
Karl haarab kaelas rippunud shotgunni
ja laseb kõik asjad sodiks mida näeb,lükkab ümber toolid ,peksab puruks
seinad,lööb rusikaga seintesse augud,kuni lõpuks hüppab jälle läbi
järjekordse ukse.Ta peatub,ta silme ees lebab mees,kes on kuulidega
ehitud nagu sünnipäeva tort,ainult et küünalde asemel ,pritsib ta
keha verd .Karl kükitab,mehe juurde kes sihib teda Revolver käes,ta käsi
väriseb ning ta sõnab:
"Sa oled haige loom,mis asi sa oled,kas sa ei
tunne valu või?Kas sa oled üldse inimene?"
Läbi Karli silmade on kõik
mustvalge,isegi punane veri ei kõiguta teda,tema jaoks on see kui
vesi,mida võib raisata,ta läheneb Ricole ning haarab tal ühe käega
kaelast,pigistab,sõna lausumatta kuni kael muljub sisse ning Rico keha
akkab rappuma valudest,kuni järsult jäeb seisma,Karl laseb käe
lahti,tõuseb,BOOM,ja Karl kukub maha.Avab silmad,nägu on paistes ja ta
mõtleb mis asi see oli.Kusagilt kaugelt häguselt näeb Karl kellegi
keha,meenutab,tuttav keha,kehal on käes suur kuvalda:
"Karl,ma mõtlesin
et sa oled surnud,aga ju ma vast ei vajutanud siis piisavalt gaasi,kui
sind auto ja seina vahele muljusin."
Karl üritab end püsti upitada,aga
nägu nagu oleks pooleks,kuvalda tegi piisavalt kahjustusi.Karl
sõnab:
"Tere vend."

Henrietta eemaldab oma kontsa Tommi näost,et teine ta
ilusaid kingi täis ei ropsiks.
"Tee talle ots peale",
palub Henrietta
tagasihoidlikult Keltzo käest,
"Tee ise kallike",
ütleb Keltzo ja ulatab
Henriettale ühe oma kuldsetest revolvritest.Henrietta kummardab surub
kuldse revolvri Tommi puusakondi vastu ja vajutab.Tommi karjub ja
väänleb maas,purustatud puusa ja ilma ühe jalata,nägu ja keha verd
täis.Henrietta tõuesb ja laseb terve salve tommile selga,kui too end
rullides kõhuli keeras.
"See oli palju lõbusam kallis,kui see,kuidas sa
tapad neid",
sõnas Henrietta.Keltzo nägu muutus morniks ja ta veidike
solvus.Keltzo sammus siis läbi verise muru ja üle laipade mis olid
kui seemned istutanud sinna.Henrietta kiirendab ka oma sammu et
solvunud Keltzole järele jõuda,mõlemad sisenevad majja uksest,mis mõned
hetked tagasi veel eksisteeris.
"Karl vist võtab asja päris
tõsiselt",
sõnab Henrietta,Keltzo naeratab ja ütleb:
"Kallis lääme
vaatame kas neil midagi süüa ka on",
Henrietta rõõmustab ja mõlemad
kõnnivad köögi poole.

Zakenda, vol 24.VERIVERI!

Ja ,te näete õieti,ma kirjutan edasi jälle,peale 2te minutit mõtlemist otsustasin,et mis ma ikka jaman,panen kuidagi selle lõpu ka siis kokku :) enam palju vast pole :) enam fläshbakke ka ei tule.hääääv FANNN

.."ja palun ,ei,tahaksin küll veel ühte lisa portsu",
näeb selinda unes
kuni ,
"Selinda,ärka üles,nüüd kohe,ärka nüüd",
kõlavad väga agressiivsed
helid ja sõnad läbi une.Selinda avab silmad ning näeb kuidas Rico
tõmbab endale riideid selga ja otsib oma relvi,samal ajal käristab
keegi automaadist kusagil õues,millepeale Selinda võpatab,tõuseb
voodist püsti akkab ka end riietuma,samal ajal küsib Ricolt:
"Mis
toimub,kas keegi ründab meid?"
Rico ei jõua eriti midagi vadrata,kuigi
otsib paaniliselt enda revolvereid ,shotgunni kuule ja laeb
automaati.
"JAAAAA,türa küll,mis sa arvad,et keegi niisama laseb seal
tühja?"
karjub Rico Selindale ja jookseb seejärel magamistoast
välja.Selinda väljub mõnekümne sekundipärast toast ja üritab keldrisse
pugeda,et seal end peita.Rico jõuab verandale,kuni klaasid lendavad ta
ees sodiks,ta langeb pikali,mõned kuulid keres,veri ta kehas akkab
mullitama ja ta karjub:
"TÜRA NAHHUI PEDED",
ja käristab salve tühjaks suunas,kust kuulid teda tabasid.Fred teeb ninjarolli ja on
järsult Rico kõrval,
"Kuule Rico,räägi kes meil veel vihavaenlased
on?,
sest need vennad on eriti lambikad,lambist tulid akkasid käristama
,pooled meie meestest on juba sõelad."
Rico ei oska kuidagi vastata
,möhiseb köhib verd ja laeb shotgunni.Kuuli rahe kaob
järsult,vaikus,Rico ja Fred kuulatavad,kuni Rico küsib:
"Kus see lits
Tommi nüüd on ?",
Fred hakkab naerma ja vastab:
"Kes seda teab,ta alati
kadunud kui Äktion."
Kuid järsult kõlavad Tommi moodi
hääled.
"Rico,Fred,tulge andke end üles,need vennad ei tee nalja."
Rico
karjub vastu:
"Türa Tommi, mida sa seal kokkad,tule siia!!"
Tommi:
"Ma ei
saa türa,need vennad hoiavad mind kinni ja sihivad Shotgunniga,aaaa
türa vaadake ette!!!"
Kõlavad lasud,Tommi karjub:
"Türa mu jalg sa
pedekas,türa sa mu jala otsast lasid!"
.Samal hetkel Lendab läbi ukse
,tumedas mantlis lokkis juustega,kahe automaadiga hulk,nägu verine ning
hakkab igalepoole laskma,endal pärlvalged hambad kokku surutud.
"Ah,et
su nimi on Tommi siis,awww nagu väike laps,Tommi tommi tommi
tommi",
mõnitab Keltzo ,sihtides Tommit Shotgunniga.Henriettat tuleb ja
surub oma kontsa talle näkku ja küsib:
"Ega sa midagi Selindast ei
tea?"
Tommi Ropsib veits punast löga ,ning siis akkab verise suuga
naerma,
"Te tulite siia Selinda pärast?,ja selleks peate kohe
kõmmutama,türa oleksite võinud uksekella vajutada siis, lohhid!"
.Keltzo
akkab naerma:
"Ega meie Selindat ei tahnud näha,me lihtsalt tulime kätte
maksma halva teenenduse pärast,Karl tahtis lihtsalt Selindaga
rääkida,ning mul oli veits kuule üle,miks mitte neid siis teie sääskede
peal kasutada?"

Zakenda, vol 23.Ka-Boom

Suhteliselt raske on ise midagi välja mõelda,mis järgmiseks juhtuma peaks.Keerukas ikkagi.Palju kergem oli lihtsalt sadatriljon mõtet välja kirjutada peast.Nüüd järgmistes osades,tuleb veel jutu Keltzost,Henriettast,Karlist.Ning lähenemas on lõpp.Järjekordselt ma ei oska öelda mitu osa veel umbes tuleb,aga noh,tuleb nii palju kui tulema peab.Mingit Kindlat arvu ma küll ei tea.

..uks avaneb ja sisse astub üks läikivate pärlitega suu.
"No
Tsang,vaatame mis me sulle ka tõime siis."
Kelzo võtab oma seljakoti
lahti,asetab lauale mõned relvad ja siis ühe suuremat sorti lõhkeaine
ja seejärel sõnab:
"Näe Tsang,nende abil saad end kaitsta kui vajadus
tekib,ning see pomm,ma ei tea,ma lihtsalt leidsin selle,mõtlesin et
äkki tahad."
Tsangil on suu ammuli,ega oska midagi öelda,natukese
ajapärast kui ta nendes relvades sorbi ja Keltzo talle näitas,kuidas
neid mingil määral kasutada ,hakkas Huang lihtsalt tänama ja ütles,et
kutsub Keltzo siis kui abi vaja.Keltzo lahkub,Tsang korjab need
relvakesed kokku ning läeb oma pere juurde ja räägib neile,et nüüd ei
pea nad enam Pelmonzasid kartma.Järgmise nädala teisipäeval kui Tsang
oli suhteliselt maha rahunenud ja tundis juba päris kindlana end oma
Nuudliäriga,astusid tema restorani uksest sisse Leo,Bruno ja nende
mehed.Ilma hoiatamatta saab härra Tsang endale kuulid kerre,ning ta
kukub oma kassa taha pikali.Oma viimaseid hingetõmbeid tehes sirutab ta
oma käe ,kapi all oleva pommi poole,lülitab selle käima ning ta silme
eest hakkab pimedaks minema.Tsang mõtleb oma perepeale,ta ei hooli
isegi nendest,ta lihtsalt tahab et see surmaring lõppeks ükskord ära ,küll ta
pere ka mõistab,ta loodab vähemalt.Osut jõuab oma piirile ja Tsang
sõnab, Ka-Boom.Ta silme eest läheb korraga kõik valgeks,siis veel
heledamaks ja heledamaks,kuni silmad enam midagi ei näe,järsult saabub
pimedus,külm ja tuim tunne,nagu oleks ei kusagil,liikumatult.Veidike
kaugemal elanud Keltzo ja Henrietta koos Karliga jälgivad ilutulestikku
oma rõdult,kuidas väsinud putkamoodi restoraan väriseb ,klaasid eest
lendavad ja seejärel kehaosad sealt samuti väljuvad.Henrietta naerab
vaid selle üle,Karl on külm kui külmutatud pelmeen,Keltzo silmades
põlevad aga leegid,mis peegelduvad põlevast restoranist,ta südames on
taas rahuolu .Ta mõtleb endamisi,et lähipäeval peab kindlasti kusagilt
keegi Termonza asja uurima tulema.Aga näe üks tüüp roomab rusude vahelt
välja.Keltzot tabab adrealiin ja ta sõnab , uksest kiirelt väljudes:
"Ma
tulen varsti tagasi Kallis."
Henrietta istub sohvale ja lükkab oma
sukkades jalad laua peale ning üritab tukastada.Karl vaatab aknast
välja ja peab luuret.Ta mõtleb,Selinda näost,ta kätest,ta juustest,ja
ta sõnadest aga ikka ja jälle ilmub ta mõttesse see pilt,kuidas Fred ja
Selinda suudlevad.Karl lööb käega läbi seina.Henrietta võpatab ja
küsib:
"No,mõtled juba mida sa selle tüübiga tegema hakkad, jah?"
ja naeratab,lükkab oma
kaabu silme ette ja üritab edasi magada.Karl tavaliselt midagi ei
vasta,kuid seekord sõnab ta:
"Ma tean,kuidas ta sureb."

Keltzo istub oma
natuke tavapärassese autosse,mis eriti silma kellegile ei paista,ning
hakkab siis teadmatud meest jälitama,kes väljus HuangiNuudli
restoranist.Keltzo peatab auto,jälgib kuhu mees oma oma pargib.Keltzo
ootab,mees väljub poest,käes viski ja piim.Keltzo akkab irvitama
endamisi ja mõtleb:
"Miks tal piima vaja,HAhahahahahaha?"
Järjekordselt
jälitab Keltzo tundamtud meest,kuni too enda auto majakese ette
pargib.Keltzo väljub autost ,hiilib siis ümber maja,luurab,piilub
aknast,vaatab,naine ja see sama tüüp kahekesti ainult.Kelzo
kuulatab,eriti midagi ei kuule.Keltzo ronib siis autosse ning ootab
hommikut.Hommikul väljub mees majast.Keltzo pole silmatäitki
maganud,terve öö läbi mõtles ta kuidas küsida mehelt,
"Kes sa
oled?"
Keltzo laeb oma kuldsed revolverid läheneb mehele ja
räägib:
"Tere ma olen Termonzade sõnumitooja,palun ütle kes sa
oled?",
millejärel laseb mõlemad salved tüübile kehasse ,kuni too pikali
kukub ja sõnab:
"Türa,mida jälle ,Termonzad?"
Köhib verd ja Keltzo
läheneb talle ja küsib:
"Kus teie Liider on?"
Bruno seletab talle kes ta
on,ning kust Seregot leida.Keltzo tänab seejärel Brunot viisakalt:
"Tänan sind Bruno,head
lörisemist",
ta veel naeratab ja istub oma autosse,tagurdab,vaatab
tahavaatepeeglist,kuidas tüüp üritab majja tagasi sisse ronida,Keltzo
vajutab gaasi.Tagasi jõudes on Henrietta juba hommikussöögiks teinud
omletti.Karl ei söö midagi ,nagu alati.Keltzo ei räägi neile kus ta
käinud,ega teised ei päri,istuvad lauda ja lahendavad oma omletti.

Zakenda, vol 22.HuangiNuudlid

Täna kirjutasin ma 2 osa.Millegipärast pole nad nii head,kui eelmised.Võinoh,see on kõigest minu arvamus,aga "Storyline" peab ju jätkuma.

..kolm isikut,kellel on suhteliselt ühised huvid kõnnivad tänavatel
ringi kuni üks neist peatub ja sõnab:
"Ma arvan et Huangi Nuudlid võivad
head olla."
Keltzo oli suhteliselt omastav Karli suhtes,ta oli Karlist
teinud ,kui koera,kes tema käsu peale murdis,pigistas,ja tõmbas
pooleks,mis tahes eset keltzo talle ka ei näidanud,kuid siiski Karl oli
nii enda maailmas,teda ei huvitanud eriti mida Keltzo tal teha lasi või
käskis,sest Keltzo lubas talle,et nad saavad kätte selle tüübi,kes tema
piffiga talle nii olevat teinud.Karl astus Tsangi väsinud uksest
sisse.Rohelise läikega valged kingad jalad,valge lips ees,käed kui
Gorillal ja Valge kaabu peas.
"Peatu purustaja",
sõnad Keltzo Karlile
ning nii ka sai.Henrietta kõndis peale ruumi astumist kohe leti
juurde,mille taga askeldas Härra Tsang,Henrietta küsis talt:
"Kas me
saaksime mõned nuudlid palun kulla mees?"
Tsang,nähes selliseid
külastajaid,käskis oma naisel kohe nuudleid valmistama hakkata ning ta
ise läks kattis laua kolmele.Karl ja Keltzo juba istusid laua taga,kui
tuli Henrietta ja hakkas rääkima,et veidikese ajapärast saavad nad oma
tellitud toidud.Keltzo rõõmustas ja hakkas oma kõva terava häälega
rääkima:
"No parem oleks,sest mäletad Henrietta,kui me seal mingisuguses
restoranis käisime mis kuulus Termonzadele või ma ei tea mis
pelmodele,siis seal oli teenendus ikka kõvasti halvem,mis siis et see
nägi välja nagu kõige rikkam ja uhkem üldse.Siin väikeses logus nuudli
restoranis oleme meie kuningad,vot kui meeldiv."
Henrietta suule kerkis
naeratus,kuna talle meeldis Kelzo rahulolu.Karl ei pannud eriti küll
Kelzo juttu tähele,tal olid oma mõtted ja unistused peas,mis ei
tohtinud kunagi kustuda.Härra Tsang kuulis Keltzo teravat jutuvestlust
pealt ning lähenes nende lauale ja küsis:
"Ega te juhuslikult
relvastatud pole?"
Keltzo vaatas Huangile otsa sellise pilguga,et kas
too olevat kuu pealt kukkunud,
"Ja,mudugi oleme,Kapten Nuudlimeisterkullamees."
Tsang
tegi oma hiinaliku naeratust ja hakkas rääkima,kuidas tema perekonda
terroriseerib ka üks maffia perekond,mille nimi on Pelmonza.Keltzo
küsis selle nime peale:
"Härra Tsang,ega sa juhuslikult ei tea,kas neil
on vaenlasi?"
Tsangi naine tõi lauale nuudlid ja toidud,ning Tsang
rääkis edasi,et ta olevat kord kuulnud ,kuidas Pelmonzade mehed
rääkisid teisest maffia perekonnast,nimega Termonza,seepärast ta just
Keltzo kõvadest sõnadest nii huvitatud oligi.Keltzo mõtles ja rääkis siis
Huangile,et kui tal kunagi mure olevat või probleeme,siis võib ta
mudugi Keltzo ,Henrietta ja Karli peale loota,sest Tsangi nuudlid
olid lihtsalt liiga head.Tsang rääkis Pelmonzade perekonnast Keltzole
ja veidikese ajapärast tekkis Keltzol mõte millepeale ta sõnas:
"Me lõpetame
oma toidud,käime korraks ära ja tuleme toome sulle natuke siia
enesekaitset."
Tsangil polnud aimugi millest Keltzo plaanis,aga see kõlas
hästi.Haung kummaradas Keltzo ees,nagu hiinlastel kombeks ja läks siis
oma naisele head uudist rääkima,et ta pere saab lõpuks maffioosodest
lahti.

Zakenda, vol 21.Telefon

Suhteliselt ööloom olen,ning tekkis väike žüseee muuuutus.Hommikul pean vara tõusma,seega ma rohkem hetkel kirjutada ei jõudnud.Nüüd need,kes te jälgite,seda sarja või asjandust,palun andke mulle üks Meesoost nimi,soovitatavalt välismaine nimi,mis on mugavnenud eestipäraseks nagu näiteks Tommi,midagi sarnast paluks,Ätähh.
Muideks,ennustan et umbes 4-7 osa tuleb veel,see on hetkeline seis,kui läheb hästi.

.."Suhteliselt läbi oled omadega?"
Küsib Fred naerul sui
Selindalt,kuid too on täiesti enda maailmas,vaatab aknast välja ja
mõtleb,selle üle mis Fred talle ennist rääkis.Et tema ja Rico polegi
Leo surma taga,või kes siis tegelikult Brunost juustusaia tegi,kas
Bruno nägi valesti või äkki valetab Fred midagi jälle.Sest see pole
esimene kord kui Fred midagi üritab nifferdada.Fred lükkab siduri
alla,auto käigukast ragiseb,Fred pressib rohkem gaasi ja mõne hetke
pärast,sõidavad tema koos Selindaga Rico maja väravatest sisse.Selinda
väljub,ei vaata enda ümber,tal on peas mõtted,mis vajavad
vastuseid,kellegi targema,või ausama käest,kui Fred.Selinda läheb otsib
oma veristest teksadest,mida õnneks polegi ära visatud,Serego numbri
ning hiilib siis salaja telefoni juurde.Valib numbrid,kutsub,Selinda
ootab.Kuid,keegi ei vasta.Kas Seregost on ka tehtud salat,mõtleb
Selinda ja proovib uuesti helistada numbrile,mille Serego talle ise
andis juhul kui häda käes.Kutsub,keegi ei vasta ikka,ning just sel
hetkel kui Selinda hakkab toru hargile panema,kostub telefonist
hääl:
"Jaaa,kes seal on?",
Selinda ei taha eriti palju tähelepanu tekitada
ning istub nurka.
"Serego,oled see sina ikka?",
küsib Selinda ,silmad
punnis peas.
"Jaa muidugi mina,mida sa tahad?",
kõlab küll Serego
moodi,mõtleb Selinda.
"Kuule kas kõik on korras?",
pärib Selinda ja
järsku,nagu kedagi polekski teisel pool.Kostub hääl,kusagil käib uks
kinni,keegi karjub,kuulid vihisevad.Keegi haarab telefoni ja
küsib:
"Hallllooooooo,kelllega ma räägin ka???",
hääl on veider,rõõmus ja
väga üleolev.Selinda ei julge vastata,ootab veel ja kuulatab.
"Kuule
Serego,eks?Tead,mind nii väga huvitab,kellega sa rääkisid just?",
tundub
justkui Serego köhiks soolikaid suust,ning saab kõvasti lakse
igalepoole kehasse,kuid keegi ei räägi telefoniga,kuni lõpuks Serego köhib oma
viimase hingetõmbega "Selinda" välja ja 2 sekundit hiljem sahistab
keegi telefoniga.
"Kus sa oled?",
seekord kõlab kuidagi väga tuttav
hääl.Selinda ei julge ikka veel vastata ja tahab telefoni ära panna,
"Ma
tulen päästan su ära,kuuled Selinda?"
ja kõne katkeb.Selinda ei saanud
aru eriti,miks keegi kes muutis Serego zombiks,peaks teda päästma
tulema?Kedagi polegi eriti,kes teda päästa tahaks,ainult
kasutada.Selinda mõtleb veidike,ronib siis nurgast püsti keerab külge
ja keegi seisab ta ees.
"No rääkisid oma vanaemaga või???",
küsib Rico ja
kohendab oma hommiku mantlit.
"Emm,ei ma helistasin sõbrannale",
kõlavad
väga ebausutavad sõnad Selinda suust ja ta tõttab ruttu
vannituppa.

"Kuule,kes see Selinda on ah? ja miks me teda päästma peame
ah?Ma mõtlesin,et me lääme sinna ja teeme kõik maatasa",
kõlavad kellegi
sõnad Serego kodust.
"Ah,ära pane tähele kallis,ju tal on siis oma võlad
millegipärast",
sõnab naine valges kleidis,must kaabu peas.

Tegelaste update.

Seletan veits tegelaskujusid lahti,et saaksite parema ülevaate millised nad mulle peas tunduvad.

Robert - Selinda väike vend kellest sai kamina toit.
Keltzo - Veider wild wild westilik tüüp,nifferdaja ninja jne,rõõmus
Henrietta -Veider tegelane,kes võtab igat koledat asja kui kena ja toredat sümdust.On Keltzo nii öelda naine
Karl - Fredi vend,kes läks lapsest saatis,peast sassi ning pidi veetma tükka ega vaimuhaiglas.Ta on suht teine peategelane.Kuna Tema armastus Selinda vastu on lihtsalt liiga veider.
Fred - Karli vend,nende perest pole eriti midagi teada,Fred on jõle kaval tüüp,teab kuidas asju halvasti teha,armastab Selindat,nagu suurem osa meestegelasi.

Zakenda, vol 20."Ta on nii armas"

FLÄÄÄÄSHBÄÄÄÄÄÄK:D

..Henrietta kükitab ja silmitseb tänavanurgas,prügikastide vahel veritsevat meest.Mees hingeldab elu eest.Mõlemad jalad pritsivad verd
sajast kohast välja,ta hoiab enda jalgu puhtalt käte jõul kinni,et need
täitsa otsast ei kukuks tal.Ta ohkab,ega pane tähele et ta ees kükitab
üks naine.Kuni järksu kostub õrn hääleke:
"Kuule,sul on vist väga valus,sul
lausa pool sisikonda paistab."
Karl avab silmad ja vaatab,ta ees kükitab
punases kleidis naine,kellel lilleline kaabu peas.Karl üritab läbi kokkupressitud hammaste midagi öelda,kuid tähtede hääldamise
asemel suudab ta ainult karjuda .Henrietta tõuseb püsti ning kõnnib
minema.Karlil on silmeees see ,kuidas Fred,tema oma lihane vend,talle kui
parim sõber,kui ainuke lootus normaalseks kunagi veel tagasi saada ja ihaldatum Selinda suudlevad.Karl pigistab oma lihastes olevaid
käsi,rusikad tõmbuvad krampi ning üks ta murdunud põlv läheb paika
tagasi.Terve see pisike vahetänav sisustub Karli karjetega.
"Liiga vähe
valu",mõtleb Karl ja tahab mõlema rusikaga midagi taguda.Prügikastist
hüppab välja kõhna kass,kes ronib Karli sülle,Karli emotsioonid
vaibuvad järsult,Kass on pehme,ta tiirutab karli süles ja nurrub.Karlile meenub kuidas tema ja Selinda ühel päeval ühte kassi
toitsid tänavalt,kes pidevalt käis nende aiia taga süüa otsimas,see oli
ka vast ainuke kord kui tema ja Selinda juttu said vesta,see polnud
just kõige sisutihedam jutuvestlus,kuid Karl oli selle üle vägagi
rõõmus.Karl Selindale:
"Kuule,kaka ka ka k aaas Sullll lll lll meee eee
eeee eldivad ka kassid?"
Selinda naeratas selle peale.
Järsku aga karli
süles olev kass kuseb Karli kõige suurema haava peale,ning Karl naaseb
sekundi pealt oma valude ja viha juurde tagasi.Karl karjub
jälle:
"Kuradi kass!",võtab ja tõmbab seejärel kassi pooleks ,saadab
alumise osa ühele poole tänavat ning teise lennutab ta kellegi 4janda
korruse aknast sisse."Türa Kassssss,raisk" mõtleb Karl endamisi.ning
tal hakkavad hakkavad lambist pisarad voolama.Karlile meenuvad need
röövlid ja ta kirub neid taga,pigistab rusikaid ja mõtleb,et röövlid on
ta hiigelsuurte lihakamakate vahel.Karl on kui üks suur lihasmass.Ta
ainult treenis kõik need aastad,mis veetis vaimuhaiglas.Ta mõistus oli
peamiselt korras välja arvatud see,et tast koorus välja väga raevukas
ja verejanuline loom,kuid ainuke asi mis teda rahustas,oli Selinda,tema
juuresolek,tema välimus,ja olek.Karli pisarad segunevad temast väljuva verega ning ta poetab veelgi pisaraid ja mõtleb:
"Kui Selinda vaid tead,ja
saaks aidata mind,siis ma ei peaks ju selline olema."
Külmaks läheb juba
,Karli verejooks on vaikselt peatunud,kuna ta suutis enda suuremad
augud ,prügikastist leitud riietega kokku siduda.Ta nägi välja kui ära lapitud hulk
ainult et lühem ja lokkis juustega.Karl tõmbas endale pappkastist
voolitud teki peale ning üritas uinuda.
"Ärka üles sa
lihakombinaat",kõlavad hääled läbi une,Karl avab silmad.
"Kuule ta
ei reageeri ju üldse,sa arvad et tast on meile kasu?",
sõnab Keltzo
Henriettale,millepeale teine vastab:
"No kui ma eile siit mööda
tulin,siis ta elas küll veel ja kuidas veel,aa näe ta juba on
ärkvel."
"Kuule lihahunnik,jah sina,sa meiega kaasa tahad tulla?",
räägib
Karli ees seisev,liibuvates teksades,valge jaki ning tumerohelise
peapaelaga mees,kelle kõrval on punastes kingades, kleidis naine,kel
peas lilleline kaabu.Karl üritab püsti tõusta ja siis vastab:
"Mis teile
minust?"
Keltzo hakkab rääkima,et Henrietta olevat näinud aknast kuidas
mingi Termonza tüüp olevat ta majaseina sõitnud ja seejärel mingi
naisega plagama pani.Karli näo ilme muutub ja ta veresooned kerkivad
esile ta kaelal ja muudses lihakamarates.Henrietta ütleb selle
peale:
"Tundub et ta tahab ka mõned Termonzad maha lüüa,ja pealegi ta on
nii armas,vaata ta on üleni punane ju."
Keltzo naerab ja küsib siis
Karlilt:
"Kuule,mis su nimi on,mu nimi on Keltzo."
Karl vastab et
,"Karl".
Keltzo räägib siis kuhu nüüd edasi minna.ning Henrietta ulatab
Karlile normaalsemad riided,et ta ei näeks nii Terminaator välja.

Zakenda, vol 19.Rivaalid?

Tundub,et nüüd akkab see jutt enda otsi koomale tõmbama,suudan keskenduda juba olevikule rohkem,kui minevikule,ja fläshbäkkidele,kuigi mine tea,neid vast tuleb veel ja veel :D.


.."No räägi siis",
sõnab Selinda Fredile.Fred vahetab autol käiku ja
küsib kõigepealt:
"Sa tead ikka,et Bruno ja Leo ja teised on surnud
eks?ja muide Seregot pole me ka tükimat aega kusagil näinud."
Selinda on
jahmaunud,kuigi ta teab,et Leo ja Bruno on surnud ja et arvatavasti
Fred ja teised tapsind nad ära,aga et Serego on ka kadunud.Selinda
vastab siis peale mõnda minutit:
"Tean jah,et te lasite Leo Huangi
juures õhku ning tegite Brunost Juustu võileiva."
Fred hakkab naerma
selle peale ja küsib siis:
"Miks sa arvad et meie just Brunost võileiva
tegeime,või Hunagi juures midagi jaurasime,meid üldse ei huvita
sellised väike ärid,"
ning Fred naerab veel selle peale,nii et pisar
tuleb talle silma,ta vahetab käiku,keerab rooli ja sõidavad ühele
kitsamale tänavale.Fred jätab auto seisma ja palub ,et Selinda autost
ka väljuks.Fred lükkab endale suitsu ette ja süütab selle,imeb paar
mahvi ja küsib siis:
"Tegelt ka arvad,et meie tegime seda?"
Selinda
vastab siis juba vihasemalt:
"MIs sa arvad et ma olen loll või?,Bruno
ise ütles mulle,kui ta end tühjaks veritses,et Termonzad lasid ta
ribadeks."
Fred tõmbab mahvi endale kurku kinni ja hakkab
köhima,
"Mida"
Fred on imestunud näoga ja küsib siis Selndalt et too
räägiks mis Bruno talle oli rääkind,Selinda vadistab talle kõik ette
ning Fred imestab veel rohkem.
"Aga tead mida?",
Selinda küsib,
"No mida
siis?"
Fred hakkab jälle naerma ja tõmbab suitsu,pillab selle maha,ei
kustuta seda,käsib Selindal uuesti autosse ronida.Mõlemad ronivad
autosse,Fred lükkab auto käima.laseb keset suurt teedketsi tagurpidi käiguga,lükkab õige käigu sisse ja nad hakkavad tagasi kodu poole
sõitma kuni lõpuks Fred ütleb:
"Tead,nii palju kui ma mäletan siis,meie
küll su kallist Leod ja Brunot ära ei tapnud,või noh vähemalt nii palju
kui me teame,ei tapnud meie teda ära,ega keegi keda me teaks.Aga see
mis sa räägid nüüd,et Bruno oli öelnud,et Termonzad,siis midagi on küll
siin väga viltu."
Selinda,ei tea mida uskuda ning vastab selle peale:
"No
vaata aga vaata,teile on tekkinud kõvemad
rivaalid."
...............Punased kingad kõnnivad,kuldsed revolverid on
laetud,kellegi veri ringleb väga kiirelt.

Zakenda, vol 18.Kuri Suudlus

Uhh,seda kohta plaanisin ma eriti kaua ,ning lihtsalt lühemalt polnud võimalik seda kirjutada.

..puud vihisesid Selinda silme eest,kui Fred pressis pidevalt
gaasi.Vaikus valitses autos,isegi raadio ei mänginud,et meeleolu
luua,kuni Fred hakkas rääkima:
"Kuule,Selinda,tahad ma räägin,mida ma tean?"
Selinda kergitas kulmu ja mõtles,et miks peaks Fred talle
midagi rääkima,sest tavapäraselt ei räägi keegi talle midagi ärist või
maffioosode seikudest ,aga siiski tekkis huvi,sest Fred
polnud ju ei Leo ega Bruno.Fred oli ju see sama poisike,kes üritas
Selindat mitu aastat tagasi endale saada, kuni ühel päeval läksid asjad
nihusti.Fred tahtis Selindat viia jälle ühel päeval Karli vaatama,kuid
seekord olid tal peas kurjemad mõtted.Fred teadis et Karl on Selinda
järgi hull,nagu oli ka ta ise.Kui Fred koos oma vanemate ja
Selindaga jõudsid Haiglasse,võttis Fred Selindalt käest kinni.Selinda
ei saanud aru algul milles asi on,ja mõtles et midaiganes.Fred vedas
Selinda ooteruumi ja istusid seal seni kuni Fredi vanemad läksid ja rääkisid Karliga
juttu.Fred naeris omaette teades ,et see mida ta kohe teeb,lööb Karli
pea väga sassi,seepärast oli Fred igaksjuhuks kaasa võtnud Relva,mille
Rico oli talle andnud,niiöelda igakjuhuks,sest siiski ta oli ju
Termonzade pere
sõber.Ta hoidis oma relva pluuse all vöö vahel.Fredi vanemad tulid
uksest välja.Fred tõusis püsti,võttis Selindalt käest kinni mille peale
teine ütles:
"Mida sa teed,sa tahad surma saada?,ma pole su tüdruk
ju."
Fred vastas aga naerul sui:
"Kohe oled."
Selinda lõi kartma ja hakkas
rabelema.Fred lõi Selindat rusikaga näkku,et teine ei rabeleks,siis
võttis Selinda nagu enda kaissu lõi ukse lahti,mille taga oli see
ruum,kus Karl ootas Fredi.Fred astus sinna ruumi,Selinda
käevangus,uimaselt kõikumas üritades kuidagi tasakaalu hoida .Fred
hüüdis:
"Karl,Selinda armastab ainult mind,ta pole sind kunagi
armastanud,ega armasta,näe ma tõestan sulle."
Karli silmad läksid
suureks ja jälgisid mida Fred tegema hakkas.Karli kätesse jooksis
korraga vääga palju energiat ja veri hakkas kiirelt ringi
vohama.Vaimuhaiglas olles polnud karlil seal muud teha kui jõusaalis
käia..Fred hoidis
Selindat püsti ja sõnas õrnalt:
"Suudleme kallis ,eks."
Suudles seejärel huuli mis polnud eriti teadvuselgi ,millepeale ärkas Selinda ning akkas kohe rabelema.Selinda lükkas Fredi
endast eemale ja komistas tooli peale,mille järel kukkus ta
põrandale.Karl tõusis püsti,karjus nagu loom,turvamehed lõid
häiresignaali ,võtsid rahusti süstla ja mitu turvat jooksid Karli poole
et teda rahustada.Esimene turva sai mõlema jalga kõhtu nagu maadlus
raundis.Karl oli selili,talle lähenesid 2 turvat,ühele lükkas ta oma
kinni seotud käed ümber kaela tõmbas ta pikali ja lõi siis küünarnukiga
näo laiaks,teisel tõmbas jalad alt ning andis kinni seotud kätega talle
kõhtu.Karl tõuseb püsti,reavust tõmbab ta enda aheldatud käed lahti
,Fred naerab terve see aeg,Selinda on aga teises dimensioonis ega
saa järjekorselt midagi aru.
Hakkates Fredi poole astuma,surub Karl käed rusikasse pigistab hambaid nii et need tal suus krigisevad,lõpuks karjudes:
"Fred sa saad kohe surma."
(BÄNG)(BÄNG),laseb Fred 2 kuuli Karli rindu.Karli
kõigutab natuke ainult tagasilöök,kuid ta sammub Fredi poole ikka
edasi.Fred muutub järsult hirmunuks ja hakkab jooksma,sest see loom mis
Karli sees jälle uuesti sündis on seekord miljon korda hullem kui too
kord,kui röövlid neil kodus käisid.Karl ei pane põrandal lamavat
Selindat tähelegi ,möödub temast kui suvalisest toolist.Fred
jookseb majast välja,nende vanemad ammu juba koju sõitnud,kuna Fred
ütles,et ei tasu oodata,tema ja Selinda tulevad hiljem bussiga
järgi.(Klirr)Karl lendab läbi akende,(Ninjaroll) ning taas püsti,ta on
nagu tuld täis Gorilla ,kelle käte asemel on metall rauad mis peksaks läbi
igast seinast.Karl otsib Fredi,kuid ei leia teda kusagilt.Järsult saab
Karl kuulid vasakusse jalga,verd ainult pritsib,Karl otsib kust kuulid
tulla võisid,näeb,Fred istub autos ja kõmmtuab siis taevasse
veel kuule,et Karl ikka näeks.Fred pressib gaasi ja auto kummid kerivad
muru ülesse,kuni lõpuks Karli kere kohtub auto esi osaga ja Karli pea
auto akna klaasiga,aga auto ei peatu.Fred pressib veel rohkem gaasi
kuni maja sein tuleb vastu.Karlist ei jäe peaaegu mitte midagi järgi,ta
oleks nagu purustamatta maasika moos pannkookide vahel.Nähes et Karlil elumärke
pole,tõuseb Fred autost,ning läheb Selindat otsima.Selinda on ikka veel
seal samas põrandal,üritab aru saada mis just juhtus.Fred sõnab:
"Davai
lähme nüüd ruttu."
Selinda tõuseb püsti,haarab Fredi käest ning Fred
kisub teda ruttu õue,ennem kui politsei peaks tulema.Fred ega Selinda
ei vaata seina sõitnud auto poole,vaid jooksevad ümber nurga
bussipeatussesse,istuvad sinna just saabunud bussi.Selinda küsib
ähmaselt:
"Mis juhtus?"
Fred vastab:
"Üks hull vist põgenes just
hullumajast,ta lõi sind ning sa kukkusid pikali,ma päästsin sind,aga
lähme nüüd koju eks."
Selinda noogutab pead,ega päri rohkem.Koju jõudes
ütleb Selinda Fredile:
"Kuule,ma tean et ma meeldin sulle,aga ma tõesti
ei taha sinuga midagi."
Keerab seejärel enda pea ära ega taha isegi kuulata mis Fredil
öelda,vaid tõmbab enda koduukse kinni ja ronib enda tuppa
voodi.Fred jäeb jahmunult Selinda koduuksetaha seisma ja
sõnab endamisi:
"Nojah,eks ma lähen ka siis koju".