FLÄÄÄÄSHBÄÄÄÄÄÄK:D
..Henrietta kükitab ja silmitseb tänavanurgas,prügikastide vahel veritsevat meest.Mees hingeldab elu eest.Mõlemad jalad pritsivad verd
sajast kohast välja,ta hoiab enda jalgu puhtalt käte jõul kinni,et need
täitsa otsast ei kukuks tal.Ta ohkab,ega pane tähele et ta ees kükitab
üks naine.Kuni järksu kostub õrn hääleke:
"Kuule,sul on vist väga valus,sul
lausa pool sisikonda paistab."
Karl avab silmad ja vaatab,ta ees kükitab
punases kleidis naine,kellel lilleline kaabu peas.Karl üritab läbi kokkupressitud hammaste midagi öelda,kuid tähtede hääldamise
asemel suudab ta ainult karjuda .Henrietta tõuseb püsti ning kõnnib
minema.Karlil on silmeees see ,kuidas Fred,tema oma lihane vend,talle kui
parim sõber,kui ainuke lootus normaalseks kunagi veel tagasi saada ja ihaldatum Selinda suudlevad.Karl pigistab oma lihastes olevaid
käsi,rusikad tõmbuvad krampi ning üks ta murdunud põlv läheb paika
tagasi.Terve see pisike vahetänav sisustub Karli karjetega.
"Liiga vähe
valu",mõtleb Karl ja tahab mõlema rusikaga midagi taguda.Prügikastist
hüppab välja kõhna kass,kes ronib Karli sülle,Karli emotsioonid
vaibuvad järsult,Kass on pehme,ta tiirutab karli süles ja nurrub.Karlile meenub kuidas tema ja Selinda ühel päeval ühte kassi
toitsid tänavalt,kes pidevalt käis nende aiia taga süüa otsimas,see oli
ka vast ainuke kord kui tema ja Selinda juttu said vesta,see polnud
just kõige sisutihedam jutuvestlus,kuid Karl oli selle üle vägagi
rõõmus.Karl Selindale:
"Kuule,kaka ka ka k aaas Sullll lll lll meee eee
eeee eldivad ka kassid?"
Selinda naeratas selle peale.
Järsku aga karli
süles olev kass kuseb Karli kõige suurema haava peale,ning Karl naaseb
sekundi pealt oma valude ja viha juurde tagasi.Karl karjub
jälle:
"Kuradi kass!",võtab ja tõmbab seejärel kassi pooleks ,saadab
alumise osa ühele poole tänavat ning teise lennutab ta kellegi 4janda
korruse aknast sisse."Türa Kassssss,raisk" mõtleb Karl endamisi.ning
tal hakkavad hakkavad lambist pisarad voolama.Karlile meenuvad need
röövlid ja ta kirub neid taga,pigistab rusikaid ja mõtleb,et röövlid on
ta hiigelsuurte lihakamakate vahel.Karl on kui üks suur lihasmass.Ta
ainult treenis kõik need aastad,mis veetis vaimuhaiglas.Ta mõistus oli
peamiselt korras välja arvatud see,et tast koorus välja väga raevukas
ja verejanuline loom,kuid ainuke asi mis teda rahustas,oli Selinda,tema
juuresolek,tema välimus,ja olek.Karli pisarad segunevad temast väljuva verega ning ta poetab veelgi pisaraid ja mõtleb:
"Kui Selinda vaid tead,ja
saaks aidata mind,siis ma ei peaks ju selline olema."
Külmaks läheb juba
,Karli verejooks on vaikselt peatunud,kuna ta suutis enda suuremad
augud ,prügikastist leitud riietega kokku siduda.Ta nägi välja kui ära lapitud hulk
ainult et lühem ja lokkis juustega.Karl tõmbas endale pappkastist
voolitud teki peale ning üritas uinuda.
"Ärka üles sa
lihakombinaat",kõlavad hääled läbi une,Karl avab silmad.
"Kuule ta
ei reageeri ju üldse,sa arvad et tast on meile kasu?",
sõnab Keltzo
Henriettale,millepeale teine vastab:
"No kui ma eile siit mööda
tulin,siis ta elas küll veel ja kuidas veel,aa näe ta juba on
ärkvel."
"Kuule lihahunnik,jah sina,sa meiega kaasa tahad tulla?",
räägib
Karli ees seisev,liibuvates teksades,valge jaki ning tumerohelise
peapaelaga mees,kelle kõrval on punastes kingades, kleidis naine,kel
peas lilleline kaabu.Karl üritab püsti tõusta ja siis vastab:
"Mis teile
minust?"
Keltzo hakkab rääkima,et Henrietta olevat näinud aknast kuidas
mingi Termonza tüüp olevat ta majaseina sõitnud ja seejärel mingi
naisega plagama pani.Karli näo ilme muutub ja ta veresooned kerkivad
esile ta kaelal ja muudses lihakamarates.Henrietta ütleb selle
peale:
"Tundub et ta tahab ka mõned Termonzad maha lüüa,ja pealegi ta on
nii armas,vaata ta on üleni punane ju."
Keltzo naerab ja küsib siis
Karlilt:
"Kuule,mis su nimi on,mu nimi on Keltzo."
Karl vastab et
,"Karl".
Keltzo räägib siis kuhu nüüd edasi minna.ning Henrietta ulatab
Karlile normaalsemad riided,et ta ei näeks nii Terminaator välja.
No comments:
Post a Comment