Zakenda, vol 8.Majake Metsas

Kirjavead ja pastaks,näita mulle enda multikaid.

..auto sõitis vast nii kiirelt ,et lagunenud teepeal veeredes lõi Selinda enda pea ära.Ta hoidis kinni oma silmi ning üritas aru saada,kas on oma mäletstuses ammu,kui ta vanemad ära tapeti või siis hetkel,kui teda jälle pagassis kusagile viidakse.
"Meeldiv",mõtles ta endamisi.Oijah,kahjuks või õnneks oli ta pagassis ning,veri pressis sidemete vahelt välja,keha värises.
"Olen vast ikka olevikus,sest kuidas ma saaksingi minevikus olla,ahh,kõik on nii segamini,kui see valu ainult rohkem mõjuks,ei peaks ma teadvusel olema ja neid mõtteid mõtlema",mõtles Selinda,olles pagassis ja muljudes end mingil huvitaval viisil vastu pagassi seinu.
"Vaata ette Tommi",kõlasid hääled juhikabiinist,ning selle järgnes mõnus drift,Selinda pea käis jälle kuhugile vastu ning kaotas teadvuse ja langes oma minevikku.Ta nägi unes,kuidas Bruno lükkas ta auto tagumisele istmele,käed ja jalad kinni põimitud nööridega,suu kinni seotud mingisugse määrdunud linaga.Bruno lükkas ukse kinni ning istus rooli,hetke pärast tulid Leo ja ta isa Serego ka autosse,koheselt kamandas Serego Brunot,kuhu sõita ja mis teedpidi.Selinda ei tahtnud enam karjuda,ega niheleda,ta teadis et temast midagi head ei tule või head saa,ta vaatas auto aknast välja,mööduvaid tänavaid ning puid ja lapsi kes mängisid oma aedades ning inimesi kes sõitsid jalgratastega mööda tänavat.Oma mõttetesse langenuna,ühel hetkel kõlas hääl
"Selinda eks?,kuule Selinda?,kuuled mind?,vaata siia,ah ta on omadega täiesti zombi vist",sõnas Leo kes istus tema kõrval tagaistmel,eestistmelt sõnas Serego,et küll ta end kokku korjab varsti,ei ole tal häda midagi,nad kõik algul sellised.Selinda avab enda silmad ja vaatab kuidas metsa tukad kiirelt vihisevad,kui auto pressis enda mootorist viimast välja,järsult aga kiirus vaibus ning ühe metsatuka vahel oli väike metsateeke,kuhu Bruno pidi sisse keerama.Selinda silmad tahavad keerata pahupidi end ta peas,kuid ei ,koheselt kerkib silme ette üks suur maja ning hoov.Bruno juhib auto väravatest sisse ning lahkub koos Seregoga majakesse,Leo teeb Selinda poolse autoukse lahti ja tirib ta autost välja,veab siis tuppa ,tassides teda süles,kusagile sohvale,Selinda uinub.Keegi surgib teda,see on Bruno,ta vaatab Selindant natukene,ning seejärel keegi kamandab,et viigu Selinda kusagile tuppa ära,külalised tulevad.Bruno tassib Selinda ühte punase tapeediga tuppa millel on sinised kaardinad,suur voodi ja suur peegel keset seina,üks kapp ning mõned väiksemad laukased ja toolikesed .Selinda uinub taas.Kui ta hommikul silmad avab,siis on ta käed ja jalad lahti põimitud,Vabadus?,mõtleb ta ,ei,kuid piisavalt hetkeks.Ta kõnnib toast välja,imemoodi on tal seljas kleit ,näost on ta samuti puhtaks tehtud.Selinda küsib vaiksema häälega suvaka käest,et kus köök on,kaabus mees veab ta kööki ja seejärel lahkub siis ise suurde tuppa.Selinda hakkab sahtlides sorima,otsides paaniliselt midagi teravat"Lõpuks",hea suur nuga,piisab vast küll,mõtleb Selinda,kuid ei.Keegi haarab noa ta käest.Leo vaatab talle otsa ja sõnab:
"Mida sa teed hoor?,sinusugune 20ne aastane naine on vajalik,meiesugustele rikastele meestele,kas sa aru ei saa siis?"
Selindat tabab plaks näkku.Järgmisel hetkel leiab ta end vannist"Ma ei jaksa",lastes silmad jälle looja.