No,ma üritan need mõtted peast ära saada ning selgusele jõuda kes Selinda on,milline ta peaks olema nüüd kui tegevus jätkub olevikus.Loodan et see juhtub peatselt,hetkel lihtsalt tema minevik tuleb ära kirjutada.
.."ma arvan et ma panen oma tütre nimeks Linda",sõnas kalamees ,kusagilt mujalt kostus hääleke:
"Ei ei,see on liiga tavaline,paneme näiteks Selinda,see on kena noorele daamile kunagi tulevikus,kui ta läheb ülikooli ning saab jalad alla."
"Täna on minu sünnipäev,ma saan täna 16ne aastaseks,ning ma olen nii õnnelik selle üle mis mul on",sõnas Selinda suures toas,oma tuttavate ja pere eest seistes,puhudes küünlad,mitte nii suurelt tordilt.Kõik omad rõõmustasid ja kallistasid,sel sünnipäeval ei saanud ta palju kinke,kuid siiski ühe erilise kingi,mille andis talle ta ema,see oli üks sõrmus mis oli ta emal alati kaelaketi külge aheldatud.Siiski,ei hoolinud Selinda eriti materjaalsest heaolust,sest ta teadis,et ta isa,kui kalamees eriti raha sisse ei toonud,oma kalapoekesega ja niigi käisid ta isal külas veidrad mehed ülikondades.Kuid see polnud üldse oluline temajaoks,peaasi et pere oli tugev,ning ema ja isa õnnelik,ja alati oli tore koos oma väikevennaga mängida hoovis või rannas.Ühel päeval vennakesega liivakastis mängides,sõitis üks tume auto maja ette,kust väljusid 3 meest kõik tumedates ülikondades,tumedad kaabud peas ,sigarid ees,kingad läikisid kui päikese kiired vees.Mehed kõndisid kalapoodi sisse,oletatavalt midagi siis ostma.Selinda ei suutnud kiusatusele vastu panna ja lihtsalt pidi minema luurama ja kuulama mis toimub.Ta hiilis rannapoolsest trepist üles,kõndis läbi koridori leti taga olevasse ruumi ,ja kuulatas.
"Kuule kalamees,me teame küll et su poeke toob piisvalt sisse,nii et ära pane siin mingit raha kõrvale,me niigi nõuame nii vähe enda osa ju, ja üldse teil on vedanud et meie siin äritseme,sest kui Termonzade pere siin käiks,oleksid teie käed täiesti tühjad",kõlas madal ja vanem hääl.Selinda isa ,tegi oma kassa värisevate kätega lahti ja andis mingi summa kaabudega meestele,millepeale jooksis Selinda isa juurde ja karjus:
"Ei isa,miks sa pead meie raha andma neile,mida nad meile head on teinud??"
Selinda isa silmad läksid hirmust suureks,ning leti taga seisnud mees,kes just raha tasku endale lükkas,sõnas:
"Kuule ,kes sul seal on kalamees,su tütar või?,mis ta nimi nüüd oligi,Selinda või?"
Kalamees vastas kurvema häälega ,et jah,ning ülikonnaga mehel kerkis pärlvalge naeratus kaabu varjust esile mis sõnas:
"Väga hea,kui aeg tuleb,siis me tuleme,ta peab meiega kaasa tulema,sest nii oli meie leping eks,aga heakene küll,me nüüd lähme,tore oli teiega äri teha Härra Kalamees."
Ülikondades mehed lahkusid,Selinda suu vajus ammuli,sest see mida ta just kuulis kaabuga mehe käest,lihtsalt polnud võimalik,et tema enda isa,on ta ära ärinud,mingitele tundmatutele meestele,kes on ei tea mis kurjategijad.Selinda puhkes nutma ja jooksis õue oma vennakese juurde tagasi.Isa poetas pisaraid ja langes põlvili.Järgmisel päeval kui isa üritas Selindaga rääkida,ei vastanud Selinda talle midagi,ega kellegile.Alates sellest päevast ei tahtnud Selinda rääkida kellegiga,vaid ta ootas seda päeva ,mil tulevad need mehed uuesti ning tahavad teda ära viia,ta tahtis olla valmis.
"Perse küll,avage see pagass juba,Rico ootab,tehke rutem",pagass avaneb ning hämar valgus siseneb Selinda silmadesse:
"Oeh,jälle kusagil tundmatus kohas,ah jah,Rico juures ju",Selinda ohkab ja tõuseb põlvili pagassist,et Tommi ja teised ta sealt kätte saaks,köhib natuke ikka veel verd,"Kuid mitte kauaks,varsti saan sooja teki sisse",mõtleb Selinda ning Tommi kukutab ta järjekordse sohvapeale magama.
No comments:
Post a Comment