Zakenda, vol 4.Termonzad

Ma olen küll rahul,sellega mis siia hetkel on tulnud,loodan et suudan samaloogilist teksti ka veel edaspidi kirjutada.Hakkan nüüd uut osa kirjutama.

..uks avaneb ja Selinda kõnnib alukade väel vannituppa,vaatab end peeglist,kratsib enda kõhtu,keerab end küljepeale vaatab enda kumerusi ja mõtleb endamisi,et täpselt nagu eile,ainult et mu päevitus hakkab ära haihtuma.LÄRTS,teeb vesi häält ,kui Selinda enesele seda näkku kätega lükkab kraanikausis,et pesta maha uni ja uninenägu mille oli ta padjalt omandanud.Ta kammib veel juukseid veidike,juuste kammimine pole probleem,ei võta kinni,kamm sõidab nagu kelk lumepeal läbi tema juuste ilma ,et mõni kivi ette tuleks või lumi otsa saaks.Järsult aga tunneb ta et kuidagi jahe on,isegi siis kui vannitoa uks on lahti,ei tohiks nii jahe olla,mõtleb Selinda.Läheb siis hoolimata sellest et on ainult alukate väel suurde tuppa,kus peaks magama Bruno,aga tühjus,samuti köögis ja teistes magamis toas mis kuulus Leole.Ta meenutab eilset vestlust Brunoga,et äkki olevat teine läinud kusagile,aga ei,ei meenu midagi.Selinda kergitab õlgu ja kõnnib siis enda tuppa,et end riiete sisse mähkida.Kuna enam Leod ja tema naiste järgi ilastavaid sõpru ei eksisteerinud,pani ta endale selga midagi kerget,midagi mida polnud ta ammu kandnud,viimati siis kui Härra Pelmonza ta isal ajud vastu seina lasi ja ta ema tema nähes noaga tikuvõilevaks ehitas.Kuid Selinda ei mõtle sellele,see ei kõiguta teda ,tal ei jäänud sel hetkel midagi muud üle ju.Leo hoidis teda tol hetkel kaelast kinni ja surus näoga vereloiku,mis oli voolanud ta venna jalgadest ja kätest,mis leidsid aset ta kehast 4 meetri kaugusel kaminas.Selinda läheb vetsu,ning vetsus olles,kuuleb ta veidrat häält,nagu uks käiks lahti ja siis kinni.Selina võtab Revolveri mis on "IGAKSJUHUKS" pandud kuangise Leo poolt peldiku poti taha,tõmbab ilma sekundit kaotamatta püksid üles ega lase vett peale,vaid laeb revolveri ja avab aeglaselt ukse,ja piilub ukse vahelt,pole kedagi.Ta liigub uksest välja ja peidab end nurga taha,painutab siis end imekombel sinna nurka,ja vaatab kas keegi tema toas on.Pole,okei,endamisi mõeldes.
"Suures toas on seiff,äkki härra keegi või tüübid on seal,täna ongi hea päev surra või saada uueks hooraks kusagil mujal."
Ta astub nurga tagant välja suurdetuppa,mille sohval vedeleb Bruno ja köhib verd,käega kinnihoides oma kõhust,kust pritsib verd vikerkaare kujul,kuid sellest ei piisa ,ta on nagu sõel,vikerkaari on rohkem kui ainult ta käe all.Bruno ehmata sihib relvaga Selindat ja karjub siis:
"No metsa need Termonzad,nahhui nad pidid tulema minust juustu tegema.",
ja laseb oma püssi alla,nähes et see kõigest Selinda ,kes näost valgeks läinud ja seisab suuretoa ukse lävel.Selinda peast käib läbi miljon mõtet ja tunnet,meenuvad asjad mida ta eriti meenutada ei taha,veri,soolikad ja muu tore,inimeste naer ,nutt ning karjed. "SELINDA NAHHUI" ,karjub Bruno,ning Selinda saabub maapeale tagasi.
"Tule siia,ma pean suga rääkima",
sõnab verd pritsides Bruno.Selinda läheneb talle,üritab mitte vikerkaarte sünkroosis pritsimisele ette jääda ning istub Bruno kõrvale,
"Jah,Bruno,räägi mis on?"
Bruno üritab võimalikult rahulikult rääkida,sest ta väriseb üle kere ning elada enam palju pole.Veri saab otsa varsti,
"Türa ,sa pead kohe siit nahhui tõmbama,need Termonzad jälitasid mind,ning nad vast teavad kus Leo elab,ja nad vist tahavad sind kätte saada,nad pole vist uudiseid kuulnud et,Leo ja teised lendasid ribadeks Hiinakate külaskäigul."
Bruno kägiseb veel midagi ,üritab midagi veel öelda ,Selinda ei viitsi kuulata enam,pole aega,tõuseb ja akkab toast lahkuma,kui Bruno lausub oma viimased sõnad,
"Türa sul ikka kena perse"
ja ta lõpetab tõmblemise.