Zakenda, vol 12.Sa oled Fred?

Oletan,et varsti hakkab midagi toimuma ja mõtted hakkvad vaikselt oma kohtadele loksuma,mõned osad veel vast,hetke seisuga,kuid mine tea.

..mingisugune sumin kostub kõrvalt ,millepeale Selinda oma väsinud silmad avab.Tta on ikka veel sohvapeal ja tema kõrval istuvad 2 meest,kes tõmbavad suitsu ja mängivad kaarte.Vastas lauas räägivad juttu omavahel mõned tüübid ja paar venda mekivad vist kangemat kraami .Silmad ei suumi veel hästi,ega keha pole veel täiesti terveks saanud.Ta üritab tõusta istukile ja seda ta teebki peale jõhkraid pingutusi ja hammaste kokku surumist,sest need valud mis ta kehast ja jalgadest pähe saabuvad pole just eriti muhedad.Tal on suva,kuidsõnab:
"Keegi palun aidaku mind vetsu ja palun öelge kaua ma maganud olen,sest ma tunnen et ma olen hallitanud juba tervelt kuu aega seal sohval."
Ühelt tugitoolilt tõuseb temavanune mees ,sammub Selinda ette ja kükitab ja sõnab:
"Tere ma olen Fred,ma näitan sulle kus vannituba ja vets asuvad",naeratab ja siis haarab Selindalt ümbert kinni,et too end jalule saaks.Selinda noogutab pead,aitab oma jõuga kaasa nii palju kui tal seda on,et end püsti saada."Jeeeeeee",kõlab vaikne masendunud hääl Selinda suust ja järsku talle jõuab kohale,FRED?
"Kuidas saab ta olla siin,kui ta oli mu unenäos,ma tean et ta oli srunud ,mis mõttes ah,on see üldse see Fred?,ma ei mäleta enam üldse."
Selinda ei mäleta,eriti Fredist midagi,sest viimati kui ta teda nägi oli,see aeg kui tema ja veel teised lapsed mängisid liivakastis.Endamisi sumisedes üritab ta mõelda:
"See oli nii ammu,mu pea nii valutab,ma ei suuda kontsentreeruda üldse,perse küll,ma ei tea mis päevgi täna on."
Järsku sõnab Fred:
"Nonii ,näe see on vannituba ja see on vets,ma arvan et sa vajad privaatsust ,seega sa pead ise hakkama saama,ma ei saa sind seal kanda ju,kuigi võiks",naerab Fred natuke pervertselt ja ütleb:
"Ah ,ära pane tähele,muide sa magasid seal sohval 2 päeva,ahjaa,ma olen see Fred,keda sa mäletad,kui üldse mäletada,tead küll,Karli vend,kui sa üldse tedagi mäletad."
"Ta armastas sind ikka kõvasti,ning alati rääkis mulle kuidas ta sind armastas,aga noh nüüd on ta surnud"
Selinda ajud keerasid end sõlme ja vaikselt hakkasid talle asjad meenuma.Fred ei surnud ju ära,vaid Karl.Selinda lükkab Fredi käed eemale ja ronib vannituppa,rebib sidemed haavadelt ära,laseb vanni kuuma vett ,tõmbab jalast ära oma määrdunud ja verised teksad,valged alukad,seljast kunagi kollane olnud särgi ja ronib see järel vanni.Suleb silmad ja üritab meenutada Fredi ja Karli,miks Karl surnud on ja miks Fred siin peaks olema ja üldse miks asjad nii on nagu nad on.Selinda pea on ikka veel põrutada saanud ja turses.Ta liigutab oma peenikesi jalgu kuumas auravas vees,hõõrub kätega oma väsinud ja kriimustatud nägu.Ukselink liigub,ja uks avaneb,Selinda ei ehmu,ta on harjunud ,et keegi ta keha näeb.Sisse kõnnib Rico,kükitab vanni kõrvale,vaatab Selindat,kuid too ei tee tast väljagi kuni Rico sõnab:
"Kuule,see et,kas sa minuga õhtust süüa tahaksid,tähendab sina ja mina kahekesti ainult?"