Zakenda, vol 11.Keltzo & Henrietta

Räägi veel oma venna ja ta tüdrukuga köögis juttu,ja kohe inspireerivad.

..(BÄNG)ning järjekordsel tüübil tekib kõhtu auk,millest käe läbi sirutades saab ta enda kanni sügada,kuid selleks ajaks on ta lõuna juba põrandal maas.
"Näe Keltzo ,ma laadisin su "Shotgunni" ära",sõnab Henrietta ning kohendab enda peapaela.Keltzo näole kerkib suur naeratus ,ta hakkab kõvasti naerma,kõik tüübid ta ümber kukuvad nagu paberilehed,järele jäävad ainult lehmakoogid ja verised soolika hunnikud.
"Kus me täna sööme",küsib Keltzo oma naiselt Henriettalt.
"Ma arvan et siin samas restoranis,kui see veel seda hiljem võimaldab,sest sa oled suurem osa toolid kellegile näkku juba löönud,niiet meil poleks kusagil enam istuda",edvistab Henrietta ,pühkides enda punaseid kingi,kohendab oma valget kleiti ja asendab peapaela lillelise kaabuga.
"Kallis,ma arvan et kolbab küll,seekord ma säästsin 2 tooli ,meie jaoks" räägib Keltzo ja kukutab shotgunni käest,haarab 2 kuldset revolverit vöövahelt,kõnnib hingeldava mehe juurde,kes lamab maas. Tema kehal olevatest kuuli aukudest mullitab verd,nagu vulkaanist.
"Mis su nimi on härra veritsev mees põrandal",küsib Keltzo,samal ajal katab Henrietta keset maatasa tehtud restorani lauda,asetab kaks tooli ja taldrikud ning muud vajalikud söögiriistad ,süütab siis 2 küünalt ja sõnab:
"Keltzo,tule juba,toit jahtub kallis."
"Jaa jaa,kohe tulen",Keltzo küsitleb elavat laipa edasi:
"Kellele see restoran kuulub,ah? kust ma selle tüübi leian,sest ma taaks talle natukene kombeid õpetada,et klientidega nii ei käituta."
Laip üritab oma viimast sigarit süüdata,Keltzo aga võtab ta sigari ning sülitab sinna peale ja siis annab selle uuesti laibakesele.Laip jahmatab ning ta süda hakkab rinnust kohe välja pressima end,haarab siis Keltzo käest ja sõnab:
"Termonzad,Rico,tema on selle koha omanik." millejärel muutub ta käsi jõuetuks ja sõrmed libisevad Keltzo käest lahti.Keltzo silmad suurenevad ,järsult kogeb ta keha rahulolu,ta tõuseb ja seejärel sõnab:
"Henrietta,kuidas sulle meeldiks,üks suur suur maja,teenritega ning muu kenaga?"
Henrietta silmad löövad särama ja ta vastab rõõmust:
"Kas sa teeksid seda tõesti minu jaoks Keltzo?"
Keltzo kõnnib Henrietta juurde,haarab ta põsest,kummardab ja suudleb Henrietta kirsipunaseid huuli,Henrietta silmad on suletud,ta käed ei oska midagi muud teha,kui haarata Keltzo juustest ja tõmmata ,kuid mitte kõvasti,piisavalt õrnalt samas kõvasti.Keltzo istub seejärel teiselepoole lauda,asetab oma revolverid lauapeale sünkroonselt ja küsib siis oma kallimalt:
"Mis meil täna süüa on Kallis?"
Henrietta vastab oma pehme ja õrna häälega:
"Ma ei tea ju ,Keltzo sa lasid ju kõik kelnerid ja kokad maha"
Keltzo ragistab hambaid ja lausub vihaselt:
"Kas ma pean ikka kõik ise ära tegema arrhhhhh",millepeale Henrietta ruttab restorani kööki ,leiab sealt mingisugused mõni minut tagasi valminud eined,just enne seda kui tema ja Keltzo restorani sisse astusid ja lauda nõudsid.
"Näe kallis,söö",ning Henrietta näole ilmub meeldiv ja elurõõmus naeratus,ta eemaldab oma kaabu ning ilmnevad tema õlgadeni tumedad juuksed,Keltzo ohkab ja hakkab seepeale sööma.