Mjamh,ma ei kujuta ette,te ei taha vist seda osa lugeda,see on väga rõve.Kuid siiski,läbi minu silmade pidi see nii minema,ja see on vast eelviimane osa,see pärast nii pikk,kuna eelmine oli ka lühike,ja väga palju infot korraga jälle tekkis mulle pähe.Oijah.Deep.
..Karli silmad hakkvad juba selgemat pilti ette võtma,kuigi Karl pole
ikka veel end püsti suutnud korralikult ajada,näeb ta piisavalt ästi
ning teab,et see kes ta ees on ,on tema liha ja veri,ta ainuke vend,ta
ainuke vaenlane,ainuke inimene kellele kätte maksta,Fred.
"No
Fred,kuidas sul läinud ka on?",
küsib vaikselt ja rahulikult
Karl.
"Piisavalt hästi,nüüd ma kohtasin jälle Selindat ka,ja meil on
kõik üli hästi",
üritab Fred Karli ees eputada,et too läeks peast jälle
sassi ning tuleks talle kallale.Kuid Karl,ei tee sellest välja,sest
sisemas ta tunneb ja teab et Selinda ei oleks kunagi Frediga
koos,MITTEKUNAGI.Fred laeb oma väsinud revolverit rahulikult,isegi ei
tee välja,et temast 3 meetrit kaugemal on üks suur lihasmass,mis võib
ta kehaga keksu mängida või teha ta kehast makaroni pastat.Fred on
kaval,ning tal on plaan,kuid see plaan on auklik,ta loodab ainult ühe
asja peale,ainult ühe inimese peale,Selinda,tema on vaja üles
leida,ning Fred jäeks ellu ,lahkuks õnnelikult,ning seekord Karl
jäeks ka surnuks.Karli käed muutuvad automaatselt rahutuks,isegi
siis,kui Karl neid ise ei taha liigutada või nendega midagi tükkideks
rebida.Rusikad pigistavad end nii kõvasti,et kui Ta neid ise ei
kontrolliks,pigistaks rusikad end ise pooleks.Karl üritab rahuneda,ta
võtab ühe katkise tooli ja istub selle peale ning hakkab rääkima.
"Kuule
Fred,miks sa nii tegid,üldse?,miks sa pidid Selindat suudlema minu
ees?,miks sa mind autoga rammisid?Mida ma sulle üldse teinud olen?,ma
olen ju su vend,selles mõttes et,me oleks saanud sel teemal nagu nii
arutada ju,ja noh,ma teadsin ju et meile mõlemale meeldis Selinda,aga
sa pidid ikka asjad oma kätte võtma ja noh,ma ei saanud ka eriti midagi
ette võtta,kuna ma olin siis haiglas,aga ikkagi sa poleks tohtinud nii
teha,see oli ju eriti alatu."
Fred hakkab naerma,ta ei saa millesti aru
millest Karl vatrab,tema jaoks on Karli jutt kui mingi igav võõrkeele
tund,kus midagi aru ei saa,ning ta vastab:
"Tead Karl,ma nägin Selindat
ennem ja,ma armastan teda,sa mitte,ta on minu oma,ja sul pole
ei mingit õigust midagi öelda,sest sa olid siis selline sitakott
argpüks,ja Selinda nagu nii ei tahtnud sind ju."
Karl võtab tooli mille
peal ta istus ning tõmbab selle tükkideks ja hakkab karjuma:
"Tra sa
oled ajust poooleks või?Selinda aint mind armastaski ,putsi sa ei saa
ikka midagi aru,sa oled nii idioot,sa ei hooli ei kellestki,ei minust
ega Selindast,tore kui sa emast ja isast hoolisid,fakking lohh."
Fred
naerab veel,üritades Karli endast välja ajada,ning see tal
õnnestus aina paremini.Fredil oli geniaalne plaan,ta kavatses Karli endast välja
ajada,ning Karl oleks talle kallale tulnud ja siis oleks tulnud Selinda
ja peatanud Karli ja just sell hetkel oleks Karl olnud üli haavatav ja
siis ,vot siis oleks hea hetk tappa Karl.Samal ajal kui Fred enda
geniaalseid mõtteid mõtles,ei pannud ta tähele et Karl järsult tema
poole oli astunud,ning sekundi pärast oli Fred põrandal maas Karl
tõmbas ta mõlemat kätt eri suunas,kuni need vaikselt rebenema
hakkasid.Fred karjus nii kõvasti,et alumisel korrusel olnud Selinda ka
seda kuulis,ning selle peale ta jooksis kohe üles.Karl vaatas tuima
näoga Fredile näkku ja pigistas ja tõmbas samal ajal ta mõlemat kätte
eri suunas nagu mängu nukku.(PRAKS),(PRAKS) murdusid Fredil mõlemad käeluud ,seejärel hakkas Karl karjuma ja tõmbas ühe käe Fredil
täiesti otsast.Fred akkas põrandal tõmblema ja ta veri akkas ta kehast
väljuma.
"TÜRA LOHH,MIDA SA TEGID,SA TÕMBASID MU KÄE OTSAST,TÜRAAAAAAA
PUTSI FAKKKK",
karjus Fred maas,millepeale Karl võttis ta otsast
tõmmatud käe ning patsutas sellega talle põse peale sõnades:
"See on
ainult algus."
Karl keeras selja Fredi poole ning siis järsult pööras
ümber ,nii kiiresti kui sai nii kõvasti kui suutis lõi ta oma käega
Fredi kõhtu,mis Fredi kõhust läbis ning põrandale ka veel augu
jättis.Fredi silmad muutusid mustaks,tühjaks,ta ainult veidike
tudises ja ta suu täitus verega,ühtegi sõna ta suust ei tulnud,kuigi
mõtteid oli ta pea täis nagu alati,Selinda,
"oeh,anna andeks,et ma nii
tegin."
Karl tõmbab käe Fredi seest välja ,seejärel täitub fredis olev
auk verega ning mõne sekundi pärast ei liiguta Fred end enam üldse.Karl
langeb põlvili ,ta silmadest voolavad pisarad.
"Fakking Fred ,nahhui
sa selline pidid olema,anna andeks,palun,aga,ma lihtsalt pidin nii
tegema,sest muidu,tapaks sa meid kõikki ära."
Karl vaatab oma veriseid
ja tuksuvaid käsi,mis meenutavad rohkem koletise jäsemeid kui inimese .Karlile jõuab kohale,et vot selle sama põhjuse pärast ta haiglas
oligi,just see põhjus,aga ainuke asi mis seda tunnet suutis leevendada
oli Selinda armastus,tema kohalolek ning tema olemus ise,mis suutis
tekitada Karlis rahulolu.Keegi asetab Karli õlale käe,Karl keerab enda
pead käe suunas ning näeb.
No comments:
Post a Comment