"Your hawt kiss,in mid december"

Niisama ööötan siin üleval ja kirjutan sulle.Ei viitsinud su meilboxi kiusata ega talle tähti sööta.Hõõrun siin silmi ja mõtisklen,et mida kirjutada?Kas ma üldse pean midagi kirjutama,tahaks küll ju aga,kas need sõnad muudaks midagi?Tunne jäeb ikka sama,ma ei tea mida kirjutada.Niisama istun siin ja nüüdseks juba mõtlen sulle.Huvitav kas sa juba magad?Mina ei maga,seda ma tean aga kas sina tudid,kas sul nägu juba padjas,ja hommikul padjakas.Ma ei taha kohe kuidagi voodi ronida ega muusikat kinni panna.Viitsiksin olla ainult kummitus,sest siis äkki saaksin su keha tsekkida,mhmh isegi siis kui oled nuudz.Kuid ega ma kellegile ei räägiks milline oled,ainult minu silmadele.Jahvatan sõnu kui suhkurt blenderis,suurem osa jäeb jahvatamatta ja niigi peenike suhkur lihtsalt keerleb suurest keerlemisest ümber blenderi terade.Ükskord mõtlesin,et võiks vett panna blenderisse,aga mis poindil?Ha,ma ei tea ka kõikke,eks siis saab teada kui panen :O.Midagi on teistmoodi,sinuga seoses.Midagi on minuga teistmoodi,ma ei tööta enam nii nagu vanasti.Oled mu pilgu mujale keeranud.Nii on juhtunud kord.Ja see oli hea.Ole milline tahes,ma olen suure suu ja kõhuga,neel kõik alla mis söödad.Tunnen et minus pole ei lootust ega midagi.Ei peagi olema,ning see ongi veider,sest miks ei ole?Võiks olla ju,siis oleks see nagu järjekordne läbiläinud lambipirn.Aga ma ei kasuta vist enam lambipirne,olen nüüd kokkuhoidlik ja süütan küünlaid,odavad on suht,ning tikke kasutan ka.Sa oled vast suur küünal,mida saab süüdata ning süüdates põleb ta kaua,nagu jõulu küünal millele on päevad peale märgitud,aint et sinupuhul pole päevi,ega kuid ega aastaid,samas aga minule on otsa ette kleebitud kuupäev mil keegi puhub selle ära.Kas ma pean vastu?,ma tahaks teada mis kuupäev see on.Lähen pesen näo puhtaks vahepeal,siis vast saan kauem sinuga olla.Loogiline kuitahes,minu jaoks on sinu huuled ikka erilisemad kui kellegi erilise huuled.Kõlas loogiline?Just seda tunnet ma sinusse süstida tahangi.Et sa tunneks seda tunnet,et sa oled eriline,et sa väärid midagi,väärid õiget kohtlemist,ning pikalt.Sest tean,kuidas sa oled norgus,ja väldid teiste silmi,tean..Aga ma olen see kes võtab su õlgadest kinni ja raputab ning sõnab"Jookse,keegi ajab taga,jookse selles suunas ja sa kohtud kellegiga." Ma saan sulle näidata ainult suunda,ning suunatuld,aga see mis värvi suunatuli olema peab,pole mul õrna aimugi.Äkki sulle need värvid ei meeldigi.Äkki ma lihtsalt,kuule ma niisama siin mõtlen sinust ja hommiku vahvlitest.Piilun sinu kausta vahelduseks,tegelt ei piilu ka,niigi ütlesin juba palju.Kuulan vahelduseks muusikat,kuid ega ma pole kaugel,kõigest mõned tunnid,hea kui sedagi.Ma lasen emal hommikuks pannkooke teha purustatud vaarikamoosiga.Äkki maitseb sulle ka,vanama tegi,päris magus.Siis kui uinun,siis ärkad sina,oleme nagu süsteem,mis hoiab teineteist elus.Isegi kui väsid sina,hoian mina meid mõlemat ikka püsti,isegi kui sajab paduvihma,luusin vihmas ja ootan mil uksest väljud.Mu küsimus sulle on,et kas sa magad seina poole näoga või mitte?Tahaksin end sirutada veidike,äkki aitad mind püsti,mu põlv ei ole päris terve,ning vajab tuge,ning selle all mõtlen pikaajaliselt.Huvitav kas su sõrmeotsad on pehmed?Eks ma uurin järgi ja siis kirjutan siia,sulle.Olen natuke ära,mitte kauaks,vaatan paar multikat ja vb joonistan,ära muretse ma olen varsti tagasi.Nüüd olen tagasi,eriti midagi vaadata polnudki.Ning joonistada ma ka ei jaksa.Olen oma rütmist väljas.Enam ei jaksa kella viieni üleval passida.Kahjuks pole põhjust.Ma niisama siin mõtlesin ,et mis sa teed,sest nüüd on kell juba 2.04