Otsisin oma vana sõbra Korni üles.Tahangi "Masendava" sisuga lugusid kuulata,see veab mind hetkel paremini ühte kohta.Korn mmm mälestused.See aeg kui korni kuulasin ,14-15 aastane olin siis,oli ääärmiselt meeldiv.Kõik head asjad juhtusid siis minuga.Tükk aega mõtlesin ja meenutasin igasuguseid mäletusi,et mis need head asjad kõik olid,tuli välja et kõik need olid kaheotsaga."ohkan",laupäev oli isegi meeldiv veidike,sain oma ette koristada terve korteri isa sünnipäevapuhul ja istusin siis nagu lubasin,enda toas ja tõmbasin Kerttule lugusid :).Istusin oma tuppa kui külalised tulid,ja tõusin kui viimased lahkusid.Ma ei viitsi eriti kommunikeerida nendega,kuigi neil kõigil oli veider tuju"TAHAN SILMSIDET KA",vaatasin neile korra silma,ning nad jätsid mu rahule.Öö oli hea,kuni ühe punktini,kus 100000 teravat nõela läbisid mu pead,nägu keha,südant,liblikad puruneisd kõhus,ning rõve tunne tuli kurku,kuid ma suutsin selle alla suruda ning jätsin endast vast hea mulje(A).Hommikul oli see tunne kadunud,kuni meenus õhtu ja Taadu ronis välja,keerasin kohe suhtlemis oskuse endal miinustesse ja asjad kohe halvenesid.kuni keegi ütles mulle midagi,mille peale ma põgenesin msnist ja läksin sõin krõpsu ja kulistasin limonaadi peale.Köögis nurgas,kuna meil olid veel toolid ja laud jäänud suurdetuppa,siis oli seal meeldiv.Olin vait ning kujutasin teda endale silme ees,ning ma tahtsin ainult head talle,kuid ma suutsin isegi talle halvasti öelda.KORN ON NII HEA.Ronisin siis msni,ning Taadu oli lahkunud.Kuid noh vahepeal juhtus igast,mida ma msni sisselogides lugeda sain.Ta oli endaga pooleks,ning ma ei osanud midagi teha,sest ma olin isegi samas seisus.Tavaliselt ma ei mõtle enda peale,ning luban ja jooksen kõigi järel kes vähegi seda soovida.Üritan alati aidata ning kui keegi midagi palub siis seda ka üritan täita.Kuid nüüd,ma arvan,et kui ma läeksin,ja teda näeks,siis ma ei suudaks.Sest mind ei anna temaga võrreldagi,olen närakas.Ma ei tea mida teha.Ma oma arust näitan välja kõikke seda soojust mis mul on ta jaoks kogunenud ja olen tükk aega varunud,et kellegile anda.Aga noh,need asjad on alati nii kahjuks.Kuid ma ei lase pead norgu,parem on,kui ma saan talle toeks olla ning aidata teda asjadega mida tema vajab,mitte mida ma vajan.Endamisi mõtlen,et ühel päeval ta äkki näeb,et see kes tema jaoks valmis südamedoonoriks ja siis äkki saan ka tema käsi huuli tunda või kasvõi juukseid tal sasida.Tavaliselt mu süsteem ütleb mulle et,kui ette tuleb "ei" siis mu süsteem automaatselt keerab asjad paremusepoole ning ,lülitab selle tunde välja.MU SÜSTEEM ON CORRUPTINUD,ma ei saa teda peast välja,tahan et tal heak oleks.
Jah,anna andeks,ütle ainult ja ma tulen.MIKS MA JUBA ARU EI SAA??Nüüd ma luban sulle,et ma ei räägi enam nii,ning ma luban,et ei tüüta enam sind nende sõnadega.
No comments:
Post a Comment