Zakenda, vol 34.Mul pole und

Pesin end ja nagu ikka dušši all,tulevad head mõtted.

..Selinda,kuule...Selinda,KUULE,SELINDA??,SELINDA KUULE?Selinda lükkab enda näo ümber oleva teki veidike eemale,keerab pead,ega näe kust hääl tuleb,tõuseb seejärel istukile ning näeb enda ees kellegi väga tuttavat keha.See keha läheneb,pime on,Selinda ei suuda meenutada,kus ta seda keha näinud on,silma laud langevad korraks kinni ja avanedes on see keha ta ees.Selinda jahmatab veidike ja keha sõnab:"Selinda kuule,mul pole und".Selinda huuled ei avane ning järsult mõistab ta,kes on ta ees."Karl,ma nii igatsen sind,kus sa olnud oled?,saabub pikk vaikus,"Ah ma siin niisama hoian sul silma peal,et kui sul peaks halvasti minema siis mõtlesin et külastan sind,hetkel tundub et sul on mind vaja,mõistan õieti?",Selinda vaikib,siis sirutab oma käed Karli poole ja üritab oma pisikeste kätega Karli enda kaissu tirida,kuid nii kui ta käed Karli keha puutuma hakkasid,langesid need selle kehast läbi,ilma et Karl oleks haihtunud või ta kaissu langenud."Ära tee enam nii",sõnab Karl ja jätkab,"Vaata,see et,hmm,kuidas nüüd öeldagi,selliseks tegid,siis sellel on mõned miinused,esiteks,ma pole enam sul olemas,sa ei saa mind ei tunda katsuda ega maitsta,teiseks,ma tulen ainult siis kui sul häda kaelas,ning sul pole tihti häda".Selinda ei suuda ära jagada mis toimub ning küsib:"Karl,kas sa ei armastagi mind enam?".Karl ohkab tõuseb püsti,ja hakkab toast väljuma,jäeb siis veel korraks ukselävel seisma,keerab oma pead tõstab oma käe ja haihtub."Karl?,karl?karl....",üks Selinda käsi ripub õhus,on välja sirutatuna ja otsekui tahaks kedagi tõmmata enda poole,ta käsi langeb maha.Selinda pilgutab oma silmi ja tunneb kuidas tema pehme ja õrna põse peal pesitsevad pisarad.Selinda ei hõõru neid,ta ei tee välja,ta ei taha nutta,ta teab et Karli pole,enam.Lükkab teki enda kehapealt ja asetab varbad külma põranda peale,sammub seejärel toast välja korraks vilksab miski tast vasakul,tagurdab ja jäeb seisma.Peegelpildis on üks sihvakas ja peenike valge keha mille pehmenduseks väiksem rind, lisanduvad peenike paar jalakesi mille ümber ainult valged aluspüksid.Selinda silmitseb enda keha ,vaatab alt üles,kuni jõuab oma lühikeste ja sassis juuste juurde,sõnades:"YEAH!"."Huvitav kas Aleks on veel üleval,Selinda sammub aleksi voodi juurde,millest leiab Aleksi kes magab tekk üle pea ning nägu vastu seina."Vaikselt tudub teine",libistab Selinda hääletult sõnu,otsib seejärel aleksi pea teki alt üles ning teeb talle mitumitumitupikkapikkapai.Viimane puudutus kuidagi kaob ära,Selinda tõuseb Aleksi voodilt ,teeb Aleksi põsele pehmemat sorti musu ja sõnab:"Tänan".Selinda paneb end riide,läheb otsib köögist endale klass vett,istub seejärel veidike sohval,varbaga hõõrudes põrandat.Selinda üritab majast väljudes võimalikult vähe helisid tekitada,jõuab siis tänavale,vaatab veel korraks Aleksi maja,ta näole tekib korraks hell naeratus,mis sama kiirelt ka kaob.Selinda märkab kaugemalt tulemas bussi.Buss peatub ning ta Selinda ronib selle peal,istub esimesse ettejuhtuvasse kohta.Vaatab läbi uduse akna välja ning näeb kuidas tänavad tänava järel muutuvad ,kuidas tänavalaternad eredamaks või tumedamaks mõnes kohas muutunud on.Buss peatub ning bussijuht sõnab,et lõpppeatus.Selinda väljub bussist,vaatab enda ümber,üks vähem kulunud tee viib kusagile kuhu tema minna tahaks.Selinda jalutab umbes 10 minutit ning jõuab ühe tiigi juurde,ta läheb vee juurde,vaatab sealt oma peegeldust,mida nähes raputab ta oma pead ,laskub põlvili ja paneb mõlemad käed vette,sinna kus oma nägu nägi.Vesi on külm ja Selinda käed jahtuvad kiirelt,ta võtab need veest välja raputab neid ja hõõrub neid enda t särkki.Seal lähedal kräjunub üks laste kiik,mille Selinda ka koheselt vallutab,istub kiigele ja õõtsutab jalgu,vaatab vee peegeldusi ning helesinist taevast,"Hei tüdruk".Selinda keerab pead ja ta kõrval seisab üks tüdruk.